Monthly Archives: jaanuar 2016

Meie organisatsioon on 84 aastane!

Täna, 19.jaanuar, 84. aastat tagasi sai alguse fantastiline tüdrukute organisatsioon KODUTÜTRED.

 

KILLUKESI AJALOOST

Tipu kodut_tred-noorkotkad _30-40

Tipu kodutütred ja noorkotkad 1930-1940. aastatel

Kaitseliidu eriorganisatsiooni Kodutütred loomine muutus aktiivsemaks 1931 aastal. Järgmise aasta alguses, 19. jaanuaril 1932, kinnitati esimene põhimäärus ja organisatsiooni tegevus käivitus ametlikult. Organisatsioon sai tegutseda aktiivselt ainult 8 aastat. 1940 aastal organisatsioon likvideeriti ja saabus poolesajandi pikkune vaikus. Alates 1991 aastast, kui võeti vastu uuesti esimesed kodutütred, on organisatsioon tänaseni taas tegutsemas.

Organisatsiooni loomine:
I Maailmasõja lõpuga 11. novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit (EKL). Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka. Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid.

Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate alguses noorteorganisatsioon Kodutütred. Eriorganisatsiooni tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks. Harilikule väljaõppele lisandus noorsoo kasvatustöö, kuid just nii lõi Kaitseliit aluse oma ridade täiendamisele tulevikus.

Kodutütarde organisatsiooni loomise mõte Naiskodukaitse juures muutus elavaks ideeks 1931 aasta sügisel. Esimene koosolek selles küsimuses peeti Tallinnas Naiskodukaitse keskjuhatuses 3 oktoobril 1931. Töötati välja ajutised põhimäärused, mille kinnitas 19. jaanuaril 1932 kaitseliidu ülem kindr.-maj. J.Roska.

Organisatsioonile nime leidmine oli keerukas. Esimene Naiskodukaitse esinaine M. Raamot, oma kirjas, mis on saadetud Kodutütardele 1937 aastal, on kirjutanud kuidas sündis nimi „Kodutütred“. See juhtus Noorte Kotkaste suvelaagris Jänedal 1931 aastal. M. Raamot sõitsis laagrit külastama koos Noorte Kotkaste peavanema minister Eenpaluga. Kogu tee keerles jutt noorte organisatsiooni ümber ja kerkis päevakorrale ka tulevase tütarlaste organisatsiooni nime küsimus. Pakuti Linda, Salme, Tuvi ja Tibu jne. Naiskodukaitse esinaisel oli kindel otsus, et nimel peab olema sarnasus oma emaorganisatsiooniga – Naiskodukaitse.

Organisatsiooni nimi Kodutütred tekkis Naiskodukaitse esinaise M. Raamot’i mõttest: „Tahame ju ometi pisikesest kodutütrest kasvatada suure kodumaatütre, kes on alati isamaa auks valmis.“ See lause võetigi kodutütarde organisatsiooni põhilauseks. Kõigile meeldis see nimi – Kodutütred. Pärast tuli nimeküsimus arutlusele Naiskodukaitse esinaiste koosolekul, kus see nimi leidis üksmeelset poolehoidu. Esinaised võtsid kodutütarde organiseerimise endi hooleks ja lubasid kõigest südamest küll aineliselt, veel rohkem aga moraalselt ettevõtet toetada. Nii sündis Kodutütarde organisatsioon.

Esimesed rühmad loodi Tartus, millest kujunes ka esimene Kodutütarde ringkond. Ringkonnavanemaks rakendus Taru Tütarlastegümnaasiumi juhataja abi pr Salme Pruuden. Esimeste kodutütarde pidulik tõotuseandmine toimus 28.mail 1932.a. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi saalis. Sellel pidulikul koondusel, millest osa võttis ka Naiskodukaitse Keskjuhatuse esinaine pr M. Raamot, andsid esimesed 96 eesti kodutütart oma tõotuse.

Noorsootöö tähtsus organisatsioonis:
Meie kõik oleme sellest huvitatud, et meie noorpõlv kasvaks vaba, julge, patriootiline ja iseteadev. Koolijuhatajate ja kooliõpetajate kätte on usaldatud meie kõige suurem vara. Nende kätte on antud pehme mass, mida peab vormima, millest peab kasvama vaba eestlane. (K. Päts)

Eesti Noorsootöö Kontseptsioonis rõhutab ülemjuhataja kindral J. Laidoner oma kõnes riigi- ja omavalitsuse juhtide üleriiklikul koosolekul Tallinnas, 17.01.1935a. noorsootöö tähtsust just noore kodukohas: „Meie ülesandeks olgu, et iga algkooli juures oleks noorte organisatsioon. Me peame oma noorsugu valmistama ette selles mõttes, et ta õpiks isamaalises vaimus iseenda korraldamist“. Kaitseliidu eriorganisatsioonid tegid ära suure töö noorsootöö vallas ja tegutsesid väga paljudes koolides.

Juba Kodutütarde organisatsiooni loomise ajal pöörati suurt tähelepanu noorte kasvatamisse. Samuti peeti ka oluliseks noorte tegevuse kättesaadavusele – võimalikult kodu lähedale noortele. Ka praegu on loodud kodutütarde rühmi koolide juures, et tegutseda oma piirkonnas, oma kodukülas, asulas, linnas.

Organisatsiooni likvideerimine:
Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolševike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit koos oma eriorganisatsioonidega päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ning saabus poole sajandi pikkune Nõukogude okupatsiooniperiood.

 

 

JA TÄNA

yiUAeA0_C7iEUgmF-8sFl4CJkgrdqhk0-qkmsPzui5A

Pealinna õppelaager 2015

Alates 1989
Kodutütarde organisatsiooni taassünnipäevaks võime lugeda 12 augustit 1989 aastal, millal noorkotkaste veterani Kalju Kresseli eestvõttel toimus Pärnumaal Tahkurannas president K. Pätsi mälestusansambli juures esimene vabariiklik endiste noorkotkaste ja kodutütarde kokkutulek. Kuna sel ajal ei olnud veel legaliseeritud Kaitseliit, siis toimus oma ridade koondamine ja noorterühmade moodustamine veteranide omaalgatuslikult. Esimesed noorterühmad hakkasid kujunema Tartus ja Tartumaal, Viljandis ja Viljandimaal ning aegamööda laienes mujalegi. Kui Eesti Kaitseliit taastati, hakkas selle peastaap uuesti juhtima ka oma noorteorganisatsioonide tegevust. 1992 aasta jaanuaris kinnitati ametisse Kodutütarde peastaap.

Esimene Kodutütarde rühm loodi 14. mail 1991. aastal Puhja Gümnaasiumis, kus kodutütarde pühaliku tõotuse andis 15 tütarlast. Rühma loojaks oli endine kodutütarde rühmavanem Leili Pajor. Järgnevalt loodi rühmad Viljandimaal, Pärnus, Ida – Virumaal ja Haapsalus.
(Allikas: Kodutütarde organisatsiooni ametlik koduleht)

Täna on taas tegutsemas 15 ringkonda üle Eesti. Igas maakonnas on tegutsemas mitmeid rühmasid, suuremalt jaolt koolide juures. Tallinnas on lood vähe teised. Koolide põhilisi rühmi on hetkel kaks, ülejäänud rühmad on moodustatud üle linna erinevatest piirkondadest tulnud kodutütardest.
Meil on väga head ja asjalikud ja organisatsiooni suured patrioodid rühmade ees otsas tegutsemas. Nad on nooruslikud ja elavad hinged, kes armastavad tööd noortega – see hoiab ka meid endid noorena.
Ja kõik need tegevused – koondused, õppepäevad, laagrid, ekskursioonid. (koormus)matkad metsades, parkides, linnades ja ka vee peal. Kõik omandatud oskused organisatsioonis tegutsedes on vajalikud igapäevaelus. Võime julgelt käe südamele panna ja öelda, et meie organisatsioonist kasvanud tüdrukud on arukad, enesekindlad, julged, ettevõtlikud, ausad ning endast ja teistest lugupidavad kodanikud.

PALJU PALJU ÕNNE KODUTÜTARDELE, NOORTEJUHTIDELE ORGANISATSIOONIS, TOETAJALIIKMETELE ORGANISATSIOONI 84. SÜNNIPÄEVA PUHUL!

Advertisements
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tule noortejuhiks!

Kodutütred ootavad alati oma meeskonda teotahtelisi, tublisid ja noortemeelseid inimesi vabatahtlikeks noortejuhtideks!

Mis on vabatahtlik tegevus

Vabatahtlik tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunni-viisiliselt; selle tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks.

Kes teevad vabatahtlikku tööd

Kui inimene märkab probleeme ning on valmis ise käed külge lööma, siis vabatahtlikuks hakkamine on üks võimalus midagi head ja kasulikku teha. Igaüks võib olla vabatahtlik, olenemata soost, vanusest, haridusest või sissetuleku suurusest. Põhiline on tahe ning enda jaoks sobivate võimaluste leidmine.
Vabatahtlikku tööd teeb inimene oma vabast ajast. Vabatahtlikkust saab vaadata kui teatud elustiili, see on osa hea kodaniku olemusest. Vabatahtlikust tegevusest on kasu alati mitmepoolne ning sealjuures on oluline, et vabatahtlik ise oma tööd naudiks.

Vabatahtlikuna tegutsetakse väga erinevatel põhjustel:
soov midagi ise ära teha;
• võimalus mõjutada ja muuta oma elukeskkonda paremaks;
• võimalus ennast teostada ja proovile panna;
• võimalus omandada uusi teadmisi ja oskusi;
• võimalus tutvuda erinevate inimestega;
• soov olla kasulik ning aidata teisi;
• võimalus sisustada oma vaba aega;
• võimalus lihtsalt teha vahelduseks midagi uut ja erilist.

Kes on Kaitseliidus vabatahtlikud noortejuhid

Kaitseliidu noortejuht on vabatahtlik, aktiivne, teotahteline, õpihimuline, edasipürgiv ja kohusetruu inimene. Ta väärtustab Eesti omariiklust ja rahva traditsioone ning soovib töötada noortega. Ta allub vahetult Kodutütarde ringkonnavanemale. Noortejuht peab olema vähemalt 18-aastane ja tal peab olema pedagoogiline või noorsootööalane kogemus.
Vabatahtlik noortejuht juhib ja esindab rühma, vastutab rühma noorsootöö korraldamise eest ning esitab rühma tegevuse aruandeid vastavalt alluvusele.
Vabatahtlike noortejuhte koolitatakse Kaitseliidu Koolis Alus ja kohalikes malevates. Koolitused, laagrid, matkad ning muud lahedad üritused on vabatahtlikule noortejuhile tasuta.

Mida saab vabatahtlik noortejuht oma tööst
Töökogemuse, võimaluse olla kasulik, kuuluda tublisse ja üksteisest hoolivasse meeskonda, positiivse laengu tehtust, sisustada kasulikult vaba aega, koolituste läbimisel tunnistusi, ennast tasuta arendada erinevate koolituste kaudu, avardada elukogemust, võimaluse tutvuda uute samasuguste huvidega inimestega.

 

 

Kui tekkis huvi ja soov meie meeskonnaga liituda, võta ühendust Tallinna Maleva KT noorteinstruktoriga:
e-post  barbel.salumaekaitseliit.ee
tel 53043937
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tallinna noored käisid Eestit esindamas Leedu mälestusjooksul

Tekst ja pildid: Maria Järvis (NK Tallinna maleva Nõmme rühma pealik)

9. jaanuaril toimus Vilniuses Leedu rahvuskangelaste mälestusjooks, millest võtsid osa ka Tallinna noorkotkad ja kodutütred.

Mälestusjooks oli pühendatud neile Leedu rahvuskangelastele, kes langesid 13.jaanuaril 1991. aastal Leedu Vabariigi iseseisvuse kaitsel.

Loe rohkem: http://www.ivilnius.lt/naujienos/begiokime/sestadieni-vyks-tradicinis-tarptautinis-pagarbos-begimas-gyvybes-ir-mirties-keliu-/69643d33373439

Meid võõrustas Leedu Militaarakadeemia http://www.lka.lt/lt/titulinis.html  mille endine kadett Viktoria  tutvustas meile Leedu mälestusjooksu tagamaid. Käisime Leedu Genotsiidide muuseumis http://genocid.lt/muziejus/en/  . See on vana KGB maja, sarnane nagu Tallinnas Sauna tänaval asub. Selle maja keldrites olid algsel kujul säiltatud erinevad kongid. Nii inimeste hoidmiseks kui nende piinamiseks mõeldud ruumides viibimine andis selgelt tunde kui kohutav seal kunagi olla võis. Noored said aimu sellest mille eest võideldes langesid Leedu teletorni ja rahvusliku vabaduse kaitsel 15 inimest.

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.