Maria Järvis- NK Nõmme rühma rühmapealik
Tallinna kodutütred on sel aastal näidanud korduvalt, et nemad juba võistlustele nalja tegema ei lähe. Kuigi juba kogunemiskohas rõkkab kõik tüdrukute naerust ja nii kuni lõpuni välja.
Äratus kell neli öösel? Ei ole probleemi, sest tüdrukud on esimeste seas kes rajale pääsesid. Tallinna poisid olid stardis esimesed, tund aega enne neid rajal veendumas, et kõik ikka tüdrukute tulekuks valmis oleks.
Varustuse kontroll. Mismõttes ainult osa varustust ära kontrolliti?! Meie tüdrukud tahtsid näidata, et neil on ikka kõik asjad kaasas. Selgus, et kohtunik alles magas ja oleks neil osa varustust jätnudki kontrollimata. 
Stardipaik jäi juhendajatele saladuseks ning noored viidi sinna autodega. Meie tüdrukud olid hommikul kell 5 igatahes eesootavaks seikluseks valmis.
Edasine jäi juhendajate silme eest varjule ja osaliselt ka saladuseks, aga juba teises punktis kohtusime tüdrukutega täpselt õigel ajal. Tüdrukud kõik vööni märjad, aga jätkuvalt õnnelikult. Ja lõpuks ometi jagati vett 🙂 Tüdrukud rääkisid oma kraavide ületamistest ning ütlesid, et nemad küll mingi väikse vee pärast ringi ei hakka minema.
Väheke seljakottide kohendamist ja juba olid noored uuesti rajal. Motivatsioonikõne jäigi vist pidamata, sest neil seda küll veel vaja polnud.
Kohtusime uuesti peale lõunat meditsiini punktis. Selleks ajaks oli seiklusi juurde tekkinud. Linnatüdrukud said aasal lehmadega kokku ja põgenesid edukalt ja natuke vähem edukalt vastutegevuse eest. Meditsiinis olid tüdrukud ju just saanud Oskuste võistlustel esimese koha, seega mindi peale väga kindlalt. Samas oli ülesandes üks väike lõks ja sinna sisse astuti ka kohe sisse.
Veel seljakottide kohendamist, veepudelite täitmist, teiste võistkondadega muljete vahetamist ja uuesti rajale. Nagu pildilt on näha, siis naeratus ei olnud tüdrukute näolt sugugi kadunud.
Ööbimispunkti jõudes olid tüdrukud juba kolmandana saabuv võistkond. Selleks ajaks oli pikk päev oma töö teinud. Punkti kohtunike poolt pakutavat telki ei tahtnud keegi, vaid tehti kuuse alla endale koos poistega kahetoaline korter. Pildid on tehtud alles järgmisel päeval, kuna noori tuli kõvasti motiveerida, et nad lõpuks magama saaks. Enne seda tuli veel sooja sööki endale teha. Oodata meditsiini saabumist, sest üks tüütu köha vajas ravi. Ja siis ennast lõpuks kuuse alla magama vedada. Magada sai kuni kella kaheni.
Kui enne noorte saabumist oli põld ilma ühegi suurema inimtegevuse jäljeta, siis meie noorte ööbimiskohta viis pärast korralik sissetallatud kõnnitee.
Kui tavaliselt on selleks ajaks võistluste korraldajate poolt juba kuulda vihjeid, et kuidas võistkondadel läheb, siis meie jaoks oli täielik vaikus. Samas oli selge, et rajalt on ära tulnud juba mitu võistkonda ja osad liikusid edasi küll, aga väljaspool arvestust.
Meie noored olid arvestuses ja viimases punktis enne lõpujooksu mitu tundi varem kohal. Punkt polnud veel avatudki kui nemad juba mõnusalt kohalikus “rannas” päikest võtsid. Juhendajatena ootasime kannatlikult (või siis mitte väga kannatlikult) kui meile ka lõpuks punkti koordinaadid ametlikult anti. Me ei riskinud varem neist isegi mitte mööda sõita. Pärast rikume veel tüdrukute võistluse ära.
Enne veel kui tüdrukud lõpujoone poole liikuma said hakata, õnnestus neil Tallinna poisse ergutada, kes jõudsid punkti väga täpselt. Üks minut enne oma ülesande sooritamise aega. Ja siis jäi veel viimane pingutus….
Tegelt.. Üks oluline pingutus oli veel vaja teha.
Võtta vastu võidukarikas!
Tallinna kodutütred olid selle aasta parim KT võistkond ning üldarvestuses viiendad! Rajale läks kokku 17 võistkonda. Enamus neist noormehed.
Võidukarikat saab imetleda Plangu 4 õppehoones juba tänasest 🙂
Kodutütarde Tallinna ringkond 