Suurlaager 2016

Maria Järvis- Nõmme NK rühmapealik

Selleaastane Suurlaager toimus 12-15.juuli Raplamaal. Tallinnat olid esindamas 9 kodutütart ja 8 noorkotkast. Ning kaks juhendajat.

Minule, kui juhendajale, oli see juba neljas suurlaager järjest. Ma pean ütlema, et ootan juba pikisilmi järgmist. Kohe kõigest lähemalt.

Teel laagrisse saime sellise paduvihma kaela, et kartsime, et peame kohale ujuma. Kuid, õnneks vaikis sadu täpselt laagrisse jõudmise ajaks ning me nägime järgmisel korral vihma alles viimasel hommikul.

Kuna enne oli tegelikult kõvasti sadanud, siis õnnestus meil valida telkimisala, kus üks kahest telgist oli üsna vesisel pinnal. Aga ega süüdistada ei olnud kedagi peale iseenda. Esimeseks ööks kolisime suurema osa tüdrukuid poiste telki ning teistele leidsime mattide alla koormakile. Õnneks saime telgid teisel päeval ringi kolida.

Laagri esimene päev on alati kõige lärmakam. Tuleb ju kõigile tuttavatele ära rääkida kõik mis vahepeal juhtunud on, ning kõiki kallistada ja tervitada, keda juba tead. Muidugi tekivad ka kohe esimesed uued tutvused. Avarivistus ja laagriplatsiga tutvumine, esimesed tegevused.On traditsiooniks saanud, et esimesel õhtul on isetegevuskava. Kui algul tundus, et meie noored ei saa kuidagi alustatud ja ennast kokku võetud, et midagi kokku panna, siis võin julgelt kinnitada, et lõpptulemus oli väga hea ja naerda sai kogu südamest.

Kui meil tavaliselt korraga probleeme pole, siis esimene öö suurlaagris on juhendajatele tore väljakutse. Seisad öörahu algusest peale telgi kõrval ja umbes tunnikese pärast tekib telgis ka päris vaikus. Kella 12ks öösel on ka suvel juba päris pime. Sel aastal läks nii, et see oli siis aeg, kus meie, juhendajad, hakkasime oma telke alles üles panema.

Teine päev laagris oli oma malevaga koos liikumise päev. Rapla oli välja mõelnud hulga lahedaid ja eripäraseid ülesandepunkte, mida siis päeva jooksul läbiti. Alustades takistusrajast, aliasest ja kotijooksust, kuni keegli, õhupallijooksu ja  teatepulga jalgadega edasiandmiseni välja. Kõigele lisaks sai päästeameti poolt üles pandud tuletõrjujate takistusrajal läbimärjaks. Ilm oli imeilus ja vahepeal jõudsime kiirelt ka ujumas käia. Päeva lõpetas imeilus isamaaliste laulude õhtu.

Teise päeva täitsid erinevad töötoad ja orienteerumine. Sel korral jagati noored nii, et igast malevast sattus üks noor ühte töötuppa. Sepp, trummid, drooni lennutamine, kaartide meisterdamine, enesekaitse, noavõitlus olid vaid osad töötoad, milles osaleda sai.

Märulipolitsei etteaste eelnes ühele korralikule vahupeole. Vahtu oli nii palju, et suurem osa väiksemaid kadusid sinna üleni sisse. Isegi peanuppu ei paistnud välja. Nooremad laagrilised jõudsid telki enne päris peo lõppu ja magasid enne kui pea patja puudutas. Suuremad seevastu oleks hommikuni möllanud. Õnneks tegi väsimus oma töö ning viimane laagriöö möödus mõnusa vihmakrabina saatel rahulikult.

Viimasel hommikul toimus turg. Kõik malevad said müüa midagi isetehtut. Kes pakkus massaazi, kes ennustas kaartidega. Kõige populaarsemaks osutus vist küll veepommidega noorkotkaste loopimine ja päris mitme laagriraha eest sai poisse ka vette visata.

Kõik tore saab ühel hetkel otsa ja nii ka sel korral. Tuli hakata pakkima ning hüvasti jätma. Viimased selfied ja kallistused ning lubadused kohtuda järgmistel kordadel.

Bussis oli tagasiteel üsna tavapärane vaikus. Kui siis ehk vaikset nohisemist oli kuulda, kui uni noortest võitu sai.

Pildid räägivad loomulikult oma lugu. Pildid pärit laagris osalejatelt.

Advertisements
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.