Tallinna kodutütarde ja noorte kotkaste suvelaager

Tekst Bärbel Salumäe
Pildid: Maria Järvis, Jan-Markus Lindmäe

 

On huvitav asjaolu, et augusti viimane täisnädalavahetus on alati päikseline olnud, vähemalt need aastad, kui Bärbel on laagri korraldamisega tegelenud. Sel aastal sai vastu võetud otsus, et teeme laagri nädala sees. Ei teagi, kas see oli jube esimene vale samm, et kõik hakkaks korraldajatele vastu mängima?

Laager pidi toimuma Jumindal, erinevate põhjuste tõttu, seal me seda korraldada ei saanud. Õnneks saime omale Läsna KV territooriumi. Ja see oli tõesti õnn. Kuna praktiliselt terve laager sadas vihma, siis saime osad oma tegevused siseruumidesse, küll väga kitsastesse tingimustesse, kuid siiski sisse kolida. Lisaks vihmale kimbutas meid tuul, reaalselt telgid, kus lapsed magasid, kukkusid järjest tuule tõttu kokku ja ei püsinud kuidagi normaalselt üleval. Kolisime siis pisemad ka agama siseruumidesse, mida veel kasutada andis. Ja kohapeal olid masinkuivatid, mis käisid 24/7, et noored saaksid selga kuivad ja soojad riided ning jalanõud – Jumindas seda luksust ei oleks olnud. Ja ega sellega siis kõik lõppenud olnud 🙂 Korraldajad seisid 12 h enne laagri algust asjaolu ees, kus tuli tõdeda fakti, et meil ei ole 170 inimese jaoks kolmeks täispäevaks toitu. Jama kui palju, aga toidu saime ja lapsed ka kõhu täis.

Aga mis siis täpselt noorte jaoks toimus:
Laagrisse alustati sõitu kl 10 hommikul Kalevi Jalaväe pataljoni masinatega. Kohale jõudes tuli noortel endil püstitada telklaager. Seejärel pidime lapsed jagama 7-ks tiimiks, kuid ega seda ka kohe ajakava jägselt teha saanud. Kogu ajakava muutsime laagri toimumise ajal ca 5 korda. Nüüd oleme selllel alal spetsialistid 😀 Aga esmaslt muutsime ajakava vihma tõttu, seejärel tulid meile laagrisse külla liitlased – britid oma tankidega. See oli noortele suur üllatus ja ajakava muudatus selles teemas ei morjendanud kedagi. Noored said ronida tankidesse sisse ja uudistada üksikasjalikult, lisaks tehti väike demoesinemine neile hiljem. Tagasi oma tegevuste juurde, saime teada, et tulevad ka prantslased meile külla oma tehnikaga. Jälle ajakava muudatus 😀 Leppisime siis kokku, et nemad on üheks lisatöötoaks ja panime paika uue plaani. Kuus erinevat töötuba meeskonnatööharjutustega, viktoriin ja prantsuse tehnika. Kui see rotatsioon sai tehtud, tuli igal tiimil hakata välja mõtlema rühmalaulu.
Õhtuse programmi osa pidigi olema rühmalaulu esitamine, kuid kuna selleks jäi vähe aega, siis suunasime selle järgmise päeva õhtusse. Küll aga ei muutnud me ajakavas kohtumist Madis Millinguga, kes andis loa lastele küsida mida iganes nad teada tahavad, kas ta muidugi vastab oli iseasi – aga seda juhtuski vaid 1 korra 1,5 h vestlusringi jooksul. Ja kui arvate, et noored küsisid vaid tema filmirollide,  etenduste kohta, siis eksite. Mängu tuli nii isiklik elu, töö riigikogus, valimistega seotud kampaaniad jne. Ja õhtu lõppes meil filmi vaatamisega.

Hommikul kõik triksis-traksis hoolimata lendavatest telkidest jms asjaoludest, noored naerusuused. Teine laagripäev oli nauding. Kuigi oli väga külm ja tuuline ilm, siis juhuu, ei pidanud kordagi ajakava ümber tegema. Päeva kooksul oli meil ette nähtud seitse töötuba – laagri almanahh, naerujooga, organisatsiooni tulevik Tallinnas, puutöötoas valmistati lauamängu ja metsas käidi orienteerumis punktides lahendusi otsimas, Kaitselidu peastaap tuli rääkis ja näitas ja aitas lastel oma telefonid ja veebisaidid turvalisemaks muuta ja viimaseks kirsiks tordil oli puhketöötuba ehk seal said noored teha, mida ise tahtsid.
Õhuse programmi täitis rühmalaulude esitlused ja laagridisko.

Kolmanda päeva hommik oli lastel raske, ei saanud keegi end üles, aega võttis, aga laager sai edasi minna. Põhiprogramm viimasel päeval, kui hommikul kl 7 oli väljas vaid 8 kraadi sooja, valmistasime ette tuletõrjeolümpiat. Täitsa ulme, ei ole olnud meie laagri ajaloos veel suvelaagris ärgates selliseid kraade nähtud. Aga tuletõrje olümpial on palju jooksmist ja hüppamist ja tantsimist, siis külma üle keegi ei kurtnud, alguse ajaks oli välja kogunenud 13 kraadi SOOJA. Noortel oli väga lõbus ja seda nõuti laagrisse ka järgmiseks aastaks. Pärast olümpiat andsime noortele aega käia sooja dušši all ja riideid kuivatada, et keegi jumala eest ei jääks haigeks. Ma väga loodan, et ei jäänud ka. Laagri lõpetamine, söök ja pakkimine ning kell 15-st algas kodutee.

Oli raske laager – eelkõige vaimselt kehva ilma tõttu nii noortele kui korraldajatele, kuid loodan südamest, et kohtume noortega ka tuleval aastal suvelaagris – vähemalt seda enamus lubasid 🙂

AITÄH!
Tallinna NK ja KT noortejuhid ja abilised: Jan-Markus, Marco, Risto, Asko, Asko isa, August( Järva malevast) ja Taivo (Lõuna ÜK), Signe, Maria, Vive, Triin, Anneliis, Merle, Jaanika P, Katriin, Kaisa-Mai, Martin, Mariann, Grete-Kai ja Rebecca.
Järva juhendaja Triinu, Pae noorte juhendaja Pavel, Harju noorte juhendaja Reinika ja Alutaguselt Ivar – et võimaldasite oma noortel meie laagris osaleda.
NKK Tallinna ringkonna liikmed: Inge, Margit, Kadi, Annika ja Anu – et hoidsite noortel kõhud täis.
Kaitseliidu Peastaabist Markko – et aitasid noorte telefonid ja veebikontod palju turvalisemaks muuta.
Aitäh Kalevi Jalaväe pataljon – et tõite ja viisite meie noored laagrisse ja laagrist tagasi koju.
Aitäh Paide vabatahtlikele päästjatele tuletõrjeolümpia eest ja Seiklusmängudele meeskonnatöötubade eest.

JOONAS – aitäh !!!!!!!!!!!!!!!

NB! Pildivalik täieneb SIIA

 

Advertisements
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.