Airsoftimas

Pilt: Grete-Kai Saar
Tekst: Georg-Henry Kolnes

IMG_2331

21. veebruari õhtu. Kell 17:54 jõudsid lõpuks kohale meie relvad, mis olid airsoftiks mõeldud koopiad M4A1S’ist, ning saime ka lahingualale sisse. End valmis seadnud ja maskid pähe pannud, saime kiire relvaõppe, kus näidati ära, mida tohib ja mida ei tohi relvaga teha, kus on tuleümberseadur ja kuidas salvega ringi käia. Relvad käes ja moon olemas, liikusime esimese õppe juurde – selleks oli treppide puhastamine. Saime kiirelt aru, et külg-külje vastas liikuda on keeruline, ning esimene kas paneb ees minema või hoopis kardab edasi liikuda. Esimesel juhul tuleb kas kõigil lihtsalt järgi joosta või esimene agar kraest tagasi tirida, teisel juhul peab kõige tagumine eesmised lihtsalt edasi lükkama, ükspuha, kas tahetakse seda või ei. Liikumine treppidel käpas, võtsime edasi koridoride puhastamise, kuhu lisandus kiirelt ka tubade puhastamine. Toapuhastamine üksi peaks võtma 3 sekundit ja, kui arvutada, palju tube oli, siis korruse üle võtmiseks läheks umbes 30 sekundit, arvestades, et mõlema seina ääres on neli inimest. See ka käpas, proovisime kõik õpitu rakendada võitluses vastasega, kes kohe üldse ei soovinud kaduda, vaid taandus koridori lõpuni, korruse kõige viimases nurgas sai vastasest üksikvõitleja enda kaela viie püssi torust tuleva plastikkuulide rahe. Kui salved olid laetud, janu ja nälg veidi kustutatud, tuli instruktor ägedale mõttele, et me peame puhastama terve (5-korruselise) hoone 30 minutiga ära. Eks me siis alustasime selle saavutamisega, kuid meil võttis ainuüksi 5 minutit aega, et saada esimestele trepiastmetele. See sellel põhjusel, et vastane pidi end ainult väheke kallutama, et meie kuulirahe eest mööduda, kuid meie pidime end koguaeg nurga taga peitma. Kui lõpuks trepi esimeselt kahelt astmelt edasi saime, liikusime üles 2 korrust. Need me olime ilusti üle vaadanud, et vastast seal ei oleks ja kenasti kõik turvaliseks teinud. Kolmanda korrusega läks nadisti. Sinna jõudes saime treppidel valu, samuti ka korruse peal olevast toast, kuhu lõpuks tormas sisse 5 õppurit, et üldse midagi saavutada, kuid kahjuks sellega ka antud aeg piirdus. Alla liikudes oli kuulda kõikide ägedate muljete jagamist, vabandusi väikeste meeleheitel vihahoogude eest lahingu jooksul. Kuid lõppude lõpuks ei tahtnud mitte keegi väga ära minna ja soovisime uuesti lahingut teha, sest viimastel minutitel sai kõik sujuvalt toimima ning oli vahva. Ainsaks probleemiks jäigi ajanappus. Muidu, üleüldiselt olid kõik rahul ja soovivad järgmisel korral kindlasti seda uuesti proovida. Samuti oleme ka tänulikud meie vahvatele instruktoritle, kes uutsid välja kannatada meie kohati esinevat vingumist.

Advertisements
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.