Monthly Archives: veebruar 2020

Siis kui ilmataat mängib vingerpussi

Kui ilmatargad on ennustasid kõrge sipelgakuhja pealt külma talve, siis peab ju usaldama ja mis saaks olla veel kindlam aeg lume olemasoluks, kui mitte jaanuari kuu lõpp? No nii me igatahes lootsime. Aga seekord jäi lumi ühe päeva võrra siiski hiljaks. 

Reede õhtul pakkisime Tallinnast ja osa meie toredast laagrist Jõgevalt oma asjad ja läksime Kõrvemaa matka- ja spordikeskusesse. Planeeritud lund täis päevade asemele tuli leida alternatiivsed tegevused, samas füüsilised ja loodust märkavad. 

Esimesel õhtul said Sadama, Öökulli, Iilikeste ja külalistena Jõgeva ringkonna kodutütred ja Lilleküla noorkotkad ise valida, kas tahtsid proovida omal käel instruktori juhendamisel uut tutikat telki üles panna või Jõgeva ringkonna juhi Leina juhendamisel lõkketüüpidest vestelda, kes aga eelistas tubaseid tegevusi, sai toas seltskonnamängudes osaleda ja kes tahtis, see sai seigelda läbi metsa 3,8 km ööretkel, kuulatada pimeduses metsa hääli ja tunnetada metsa rahu ja vaikust.

Hommikut alustasime nagu ikka laagrile kohaselt toimekalt. Kõhud täis ja toimetama. Kolmes erinevas grupis võtsime kordamööda ette väga asjaliku discgolfi õpitoa, fatbike’i ja räätsamatka. 

Kõik tegevused oli igati õpetlikud, füüsiliselt pandi meid kõiki proovile. Ei ole naljaasi Fatbike rattaga mööda Kõrvemaa imelist loodust ja mäekünkaid vurada. Koostööd sai samuti nendel radadel palju proovida, kui ikka sõber ei jaksa sõita, siis me toetame ja aitame. Räätsamatkalt vaatlesime loodust, sõime jõhvikaid ning kogusime tarkusi metsast, näiteks kas sina tead, miks on näiteks Kõrvemaa metsas kuusekestel habemed või millest ära tunda isase hundi külastuse? Meie laagrilapsed teavad.

Kurvaks tegi küll natuke see, et ilmataat vingerpussi mängis ja lume meie loodetud laagrile alles ärasõidu ajaks maha sättis, aga sellest hoolimata värske õhk, ilus loodus ja toredad laagrikaaslased korvasid lumepuuduse “suusalaagrist”.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.