Author Archives: bsalumae

Jõulupäeva lummuses

 

Aitäh kõikidele juhtidele, kes tegid päeva jooksul mitu väikest videoklippi, et valmiks selline vahva kokkuvõte.

 

Meeleolukat jõuluaja ootust läbi meie ringkonna Jõulupäeva.

 

 

Advertisements
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Kodutütred – tulevased päästjad

Tekst: Triin Kravets, Jaanika Kikkas
Fotod/video: Bärbel Salumäe, Triin Kravets

 

Sel aastal toimus Tallinn ringkonna erialalaager päästeteemaline. Osales 52 noort kokku 6 erinevas töötoas. Töötubadeks olid valitud tegevused päästja erialamärgi ettevalmistuseks – tuleohutus Päästeameti vabatahtlike ennetajatega, veeohutus Selts Eesti Vetelpäästega, kuidas käivad otsingutegevused metsas ESTSARiga. Samuti õpiti enesekaitset Sisekaitseakadeemia õppejõu Tõnis Naaritsa käe all, käidi ööpimeduses matkamas ja osaleti laskevõistlusel. 

Laagrilised saabusid õhtuhämaruses Männiku lasketiiru. Peale õhtusööki oli rivistus ning jaguneti gruppidesse, mis aitas aru saada, millises töötoas osaleda ja millal sööma minna.

Matkamine ööpimeduses oli veidi hirmus, samas põnev. Et juba vaikselt mõtetega järgmisesse päeva minna, ootas matkalisi ees erinevad   järgmise päeva punkte puudutavad küsimused. Kui kohapeal õiget vastust ei teatud, siis järgmise päeva õhtuks olid neil vastused teada.  Pealampide tulukesed eemalt paistsid kui jaanimardikad. 

Laskmine õhupüssist. Kogenud instruktorite käe all oli võimalus harjutada õhupüssist laskmist ning väike võistlus pidada. Esikolmikusse pääsesid noored, kelle punktisummaks oli 46 või 45 viiekümnest. Tublid tulemused – sirgumas on uued laskjad!

Enesekaitse töötuba aitas liigset energiat välja ajada, andis igale ühele juurde nii pisukest teooriat kui ka praktilisi võtteid ning läbi mängulise tegevuse harjutati reageerimist lihtsamate harjutuste kaudu. Vastus saadi eelmise päeva õhtu küsimusele “Mis on ennetav enesekaitse?”

Tuleohutuse töötoas vaadati tulekahju tekkimisest ja selle levikust esimese 5 minuti jooksul videokatkendeid, kõik noored said osaleda Kuldvillakus, küsimused puudutasid olulisi ohutusvaldkondi. Vastused saadi eelmise õhtu küsimusele “Millised on tulekahju tekke võimalikud põhjused?”.

Veeohutuse töötoas oli põimitud teoreetiline osa praktilisega. Peale klassiruumis tehtud sissejuhatusele, erinevate vestide võrdlemise, mindi Männiku lasketiiru kõrvaloleva veekogu juurde päästerõnga viskamist harjutama. See oli küll märg ja veidi külm tegevus, kuid mäletamisväärt. Vastused saadi eelmise õhtu küsimusele “Mis vahe on päästevestil ja ohutusvestil?”

Otsingutegevused metsas mis siis ikkagi saab kui inimene ära kaob? Kuidas teda otsitakse? Mismoodi antakse vilega rahvusvaheliselt märku abi vajamisest? Kuidas moodustatakse inimketti kui inimest otsitakse?  – Kõikidele nende küsimustele teavad päästelaagris osalenud vastuseid. Lisaks saadi vastus eelmise õhtu küsimusele ” Mis on GSAR – Ground Search and Rescue (Maastiku otsing ja pääste) ja AML – Advanced Mobile Location (Eesti keeles täppis positsioneerimine) mismoodi see töötab ja mis sellel kõigel on pistmist numbriga 112?

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Pidulik koondus pühendusega Kaitseliit 100

Video pani kokku: Bärbel Salumäe
Pildistas: Marge Saadre

Oleme kindlad, et mõned hetked on sellised, mida ei anna sõnadesse panna. Selleks puhuks anname võimaluse vaadata tagasivaadet eilsesse, 10.11 toimunud pidulikku koondust, läbi kaamera ja fotosilma.
Filmisid Bärbel Salumäe ja Grete-Kai Saar. Pildid on tehtud Marge Saadre poolt.

PIDULIKU KOONDUSE FOTOALBUM

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Olümpiamängude aasta organisatsioonis

Tekst: Bärbel Salumäe
Pildid: Iiris Prosa ja NK Lilleküla rühma noorkotkas

 

DSC06713

Tallinna kodutütarde ja noorkotkaste juhtidel oli sellel aastal, täpsemalt 13-15.september, au korraldada Kodutütarde ja Noorte Kotkaste olümpiamänge.

Ettevalmistused algasid juba aasta varem erinevate ülesannete väljamõtlemiste, meeskonna kokku panekuga jne. Tahan kohe postituse alguses tänada kõiki neid toredaid noortejuhte ja noori, kes ürituse läbiviimisse endast nii palju andsid!

This slideshow requires JavaScript.

Niisiis: Meie organisatsiooni olümpiamängud sarnanevad oma oleku ja läbiviimise poolelt väga palju kooliolümpiamängudele. Kohale oli kutsutud igast malevast 12 noort, ehk 6 NK ja 6 KT. Seega oli olümpiale oodata ligi 200 noort üle Eesti.

Pakkusime enda poolt noortele kokku 11 erinevat spordiala: nii kiirust, jõudu, vastupidavust, täpsust kui ka teadmiste poolelt. Meie põhimõte oli, et iga noor on milleski hea, talle tuleb vaid võimalus anda.

Esimesel õhtul tegime kohe ööjooksu – ilmselt üks kõige rohkem traditsioonilisele spordile ligilähedane ala: Suurematel, 13 + vanuses noortel, oli 30 min aega, et joosta nii mitutuhat meetrit, kui nad jaksavad ja noorematel 20 minutit. Nooremate võitja läbitud maa oli 5500 m ja suurematel 7800 meetrit.

Järgmisel päeval ärgates arvasid nii mitmedki noored, et kui esimene õhtu algas nii tugeva spordimaitsega, siis ilmselt see ka selliselt jätkub. Aga EI. See-eest oli palju nalja meil kavas teha ja seda tehtud ka sai.

Pakkusime spordialadest välja:

  • koormav kaugushüpe (kaugushüpe hantlitega)
  • tormijooks (100 m jooks, takistuseks “langevari”
  • Palliralli (60 m hüpata võimlemispalliga)
  • Lestajooks (60 m läbimine lestad jalas, raja peal tõkked, mida pidi ületama)
  • Lamab hüppenöör (algasend lamav, 1 min hüppamiseks, iga 15 sekundi tagant tuli minna lamavasse asendisse ja siis jätkata hüppamisega)
  • Käsipalli penaltiseeria (täpsusevise vastavasse alasse, kus iga ala andis oma arvu punkte)
  • Odavise (viskamiseks vahtplastoda)
  • Rippumine (noorem vanusegrupp, ripub lõuatõstekangil nii kaua kui jaksab)
  • Põlvetõste (vanem vanusegrupp, 1 minut ja kätele toetudes peab tõstma põlvi nii mitu korda kui suudab, jalgu vahepeal maha panna ei tohi).

This slideshow requires JavaScript.

Oli rõõm kuulata, kuidas noortele meie alad meeldisid ja mitmed juhid said siit omale kaasa head mõtted, mida oma kodumalevast kas laagrites või õppepäevadel korraldada võiks.

Aga ega sellega siis meie olümpiamängud lõppenud: õhtul oli veel olümpiamängude teemaline viktoriin ning selle järges retrospordidisko “Suusabaasis on tantsupidu”.

Ja kolmas päev sportimist, sellega tuleb üritusele ka joon alla tõmmata. Viimase spordialana pakkusime välja Rogaini, mille viis läbi hea koostööpartner OK Nõmme.
Linnulennult 9 km, aega 2 h, et kõik punktid oma soovi kohaselt läbida (valikorienteerumise süsteem).

Ja pärast selle ala lõppu saime siis joone alla tõmmata, punktid kokku liita ning tulemused autasustamisel välja hüüda!

Sellel aastal läks esimene koht Sakalasse, teine Harjumaale ja kolmas Jõgeva.

Suur aitäh kaasa löömast ja meiega lõbutsemast! Kohtume juba uutel üritustel!

This slideshow requires JavaScript.

TÄNUSÕNAD:
Aitäh Maria, Minna, Vive, Triin, Katriin Gerli, Kätlin, Kasper, Signe, Reio, Erik, Hugo, Jaanika P, Kai, Joonas, Marleen, Kristlin, Ave, Silver ja kõik meie noored, kes abis käisid.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

ÜLK KUMUs

Pildid ja tekst: Vive Pandis

Sel sügisel alustas ÜLK rühm oma tegevust juba septembri alguses.
5. Septembril külastasime KUMU KUNSTIMUUSEUMIT, kus suures saalis oli harukordne näitus Eestist pärit maalikunstnikust Michel Sittowist(1469–1525)  ,,Michel Sittow. Eesti kunstnik Euroopa õukondades,,
See on Eesti kõigi aegade kalleim näitus.
Vaatasime Konrad Mägi maalide näitust ning külastasime ka teisi saale.
Oleme oma rühmaga varemgi KUMUT külastanud, aga mõned meie hulgast olid seal esimest korda.

Kui nüüd koolis räägitakse KUMU KUNSTIMUUSEUMIST, siis on kõigil äratundmisrõõm, et me käisime seal ju oma kodutütarde rühmaga.20180905_171507
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Nõmme avastas Vormsit

Tekst ja pildid: Katriin Ivanov

Nõmme kodutütred käisid 7-9.august Vormsi saarel. Oli üks ütlemata vahva ja tegus laager ligi 30 kraadise palavuse ja päiksega.

Aktiivne laager hõlmas õppepunkte, kastiauto sõitu, Vormsi traditsioonilise suure purjega kalapaadi sõitu, majaka tipus loodusvaatlust, ujumist sooja vee ja suurte lainetega, rattamatka, paatidega ümber poi sõitmist, õpitube muuseumis ja sepikojas. Laager lõppes Haapsalu vanalinnas orienteerumisega.

This slideshow requires JavaScript.

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Nõmmekad seikluspargis

Tekst ja pildid: Katriin Ivanov

Nõmmekatel on traditsiooniline suve algus seikluspargis koos õppetunniga.
18.juuni käisime jälle Nõmme seikluspargis ja tegime trenni ja jõudu paraadiks .

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Rabajooks ja virtuaalmatkamine Nõmmekate seas

Tekst ja pildid: Katriin Ivanov

Nõmme kodutütred koos rühmavanemaga osalevad igal aastal Rabajooksul Harku-Nõmme terviseradadel. Kes ei jooksnud kõndis maha virtuaalmatkamise raames kilomeetreid.
Sportlik kevad ja puhas jooksurõõm
2018-04-15_17.29.19
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Öökullid ja Iilikesed Salamaal

Tekst ja pildid Grete-Kai Saar

This slideshow requires JavaScript.

Päikselisel 12. mai hommikul kogunesid noored Planku, kust edasi algas pikk sõit Põlvamaale.

Kahe päevase laagri eesmärgiks oli õpetada kodutütardele uusi teadmisi sõlmedes, matkatarkustes ja tutvuda Põlva looduse ja matkaradadega.

 

Peale kolme tunnist sõitu jõudsime Taevaskotta Salamaale. Enne kui hoovi jõudsime sõita hakkasid järjest kostma rõõmuhüüded: ,,Siin on batuut!” ja ,,Siin on kiiged”.

Tegevust jätkus igale vanusele. Esimene päev möödus töötubades, mida oli kokku 5. Sõlmed, mida viisid läbi Carelin ja Kristi. Lõke ja telk, mille eest vastutas Raul.

Herbaarium, mida aitas koostada Aile. Linnud ja loomad, mille kohta rääkis Bärbel. Ning orienteerumine ja kaart, mida õpetas August, kes oli ka meie tore bussijuht.

 

Kui töötoad läbi said, anti veel üks ülesanne. Koostada järgmise päeva matkamängu jaoks kolm küsimust. Kui küsimused olid staapi toodud oli noortel öörahuni vabaaeg.

See veedeti batuutidel hüpates, kiikudes ja võrkpalli mängides. Samuti oli Raul teinud lõkke, millel sai küpsetada vahukomme ja viinereid. Usun, et see oli kõigile meeldiv

õhtu.

 

Teine päev algas laagri pakkimisega. Hiljem jagati noored kümneks võistkonnaks ja nad saadeti matkamängule. Seal pidid nad oma eelmisel päeval õpitud teadmisi

kasutama, et rajal liikuda ja punktides küsimustele vastata. Kui kõik olid tagasi laagris, oli lõuna ja siis seadsime suuna RMK loodusmaja poole.

Seal oli meil üks tund aega, et läbida matkarada ja majas ringi vaadata. Peale kolme saime hakata kodu poole sõitma. Tegime tagasi sõites kaks vajalikku peatust.

Üks Tartus Lõunakeskuses, kus osteti kõigile bussis olijatele jäätist ja teile Jõgeva Olerexis. Tagasi Planku jõudsime kaheksa paiku ja kõigi noorte näos oli naeratus.

Osalt sest nähti oma vanemaid, aga ka vahva nädalavahetuse pärast.

 

Mina jäin väga rahule. Noored olid toredad ja kõik planeeritud saime tehtud. Laager oli planerimist väärt.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

ÜLK ja MANK kevadlaagri järelkaja

Tekst: Elsalill ja Emma Susanna Saulepi ema (Mank rühm)
Pildid: Vive Pandis

This slideshow requires JavaScript.

Reede, 11. mai hommikul ärkasid Elsalill ja Emma Susanna põnevusvärinaga hinges – ees ootas ÜLK ja MANK rühmade ühine kevadlaager.

Juba nädal aega oli Emma Susanna lasteaias oma sõpradele rääkinud, millise elevusega ta eesseisvat kodutütarde üritust ootab. Õhtupoolikul pakitigi viimased asjad seljakottidesse, haarati ootevalmilt seina ääres seisvad magamiskotid-matkamatid ning põnev seiklus võiski alata.

Kogunemine toimus kell 18.00 Kaitseliidu ruumides Uus-Tatari 25A. Uksel võttis tulijaid naerusuil vastu MANK rühmavanem Eha Tenso, majas tervitasid laagrilisi sõbralikult ÜLK rühmavanem Vive Pandis ja Inge laht. Juba olid alanud tutvumismängud. Uudsest keskkonnast pisut heitunud tüdrukud sulandusid kiiresti seltskonda, peage sõbruneti omavanuse Isobeliga.

Reede õhtul ootas tüdrukuid esmalt ees kaks õppetundi, millest esimeses keskenduti järguõppele, teises räägiti tervisest ja hügieeni olulisusest. Kuna piigasid oli kohale tulnud 20, siis jagati seltskond kolmeks grupiks, iga grupiga viis õppetundi läbi üks rühmavanem. Vive poolt läbi viidud järguõppe tund oli väga huvitav. Kuna kõik oli uudne, oli tüdrukutel isegi pisut raskusi rahulikult istumise-kuulamisega ja aktiivse kaasatöötamisega.

Järgnesid praktilised tegevused – kes hakkas rühmavanem Inge juhendamisel õhtusööki valmistama, kes Vive juhendamisel näputööd tegema. Täiesti üllatuslikult osutus Elsalill erakordselt kannatlikuks käsitööhuviliseks, tehes oma esimesi edusamme heegeldamises. Aeg möödus linnutiivul ning peagi oligi käes aeg lauda istuda. Õhtusöögiks oli ülimaitsev koorene makaroniroog koos rikkaliku salatiga. Tühi kõht on ikka kõige parem kokk, seega tühjenesid taldrikud kiiresti ning nii mõnigi laps küsis toitu juurde. Köögis oli kerkimas veel pirukataigen, millest hiljem valmisid Inge valvsa pilgu all kaneelirullid ja viineripirukad.

Tunnike veedeti veel nii rahulikumaid kui hoogsamaid mänge mängides. Kuna kell oli juba päris pamatkamattide-magamiskottide valmisseadmine! Elsalille ja Emma Susanna ema oli paar päeva varem ostnud tüdrukutele omaenda isiklikud laste magamiskotid ja uued matkamatid – see oli uudis, mida oli tulnud ka lasteaia- ja koolisõpradega jagada. Kiire õhtune hambapesu ning võiski uute sõprade kõrvale magamiskotti pugeda. Esialgu tundus põrandal magamine üpris harjumatu ja ebamugav ning uni ei tahtnud kohe kuidagi tulla. Siiski sai väsimus varsti lastest võitu ning tüdrukud uinusid peagi.

Tundus, nagu ööd ei olekski vahepeal olnud – juba oli äratus, juba tuli WC ukse taga järjekorras koht sisse võtta, juba oli vaja riidessepanekuga kiirustada. Söögilaual ootasid piigasid mannapuder moosiga, võisaiad, kohukesed ja piim. Tüdrukud, kes kodus pudru peale nina kipuvad kirtsutama, sõid suurima isuga oma kausid tühjaks. Isegi Elsalill tunnistas, et täitsa hea puder oli!

Kõht täis, tuli veel kiiresti nõud pesta, vajalikud asjad seljakotti pista ning matk võiski alata. Esialgu küll Kitseküla raudteejaama, kus jäädi ootama Aegviidu rongi. Hommikuõhk oli mõnusalt karge, aga ees tõotas tulla palav ja päikeseline päev. Rongisõit mugavas kupees oli tüdrukute jaoks omaette elamus. Ees ootas küll pea tunnijagu sõitu, ent Inge jagatud ristsõnu lahendades möödus aeg märkamatult.

Aegviidus võttis kogu see mõnus matkaseltskond ritta, et seada sammud esimese sihtpunkti suunas – paari kilomeetri kaugusel oli ootamas Kivisaare ratsatalu. Tundus, et rändurid jõudsid kohale varem kui oodatud, sest ratsatalu õues võttis neid esialgu vastu täielik vaikus. Alles pärast seda, kui mõned ülemeelikumad matkasellid olid mitu korda suurt kellukest helistanud, ilmus kohale perenaine Reet.

Tüdrukud, kes olid lootnud kohe hobuseid näha, pidid paraku pettuma, sest kõigepealt rääkis perenaine pikalt-laialt oma talu tegemistest. Kuna jalutuskäik oli söögiisu tekitanud, võeti väike amps ka seljakottidesse pakitud võileibadest. Vahepeal liitus seltskonnaga lõbusa jutuga peremees. Seejärel suundus peremees tiigi taha mänguväljakut lahti monteerima, tüdrukute ülesandeks oli tükid maja ette vedada. Huvilised said proovida ka muruniitjaga töötamist. Kuna ratsatalus oli puude vahele üles seatud turnimisrada, on ilmselt üleliigne öelda, et kõik ootasid pikisilmi, millal neid sinna lubatakse. Oli võimalik ka batuudi peal hüpata ning kes soovis, võis tühja jänesepuuri uudistada. Elsalill, kes vedas peremehega kihla, et suudab batuudil järjest 100 istesse-püsti hüpet teha, võitiski kihlveo ning sai auhinnaks hobusepiltidega ratsatalu sokid. Lõpuks tehti perenaise juhatusel veel tiir majas, mis oma vanamoelise mööbli, avara lodža ning tühjusesse viiva 2. korruse uksega nägi seest välja nagu tõeline segasumma suvila.

Lõpuks jätsid külalised taluperemehega hüvasti, perenaine võttis jalgratta ning asuti teele Nelijärve suunas. Retk oli väsitav, tee suundus kord mäkke, kord mäest alla. Tempot üritati ergutada võidujooksuga mäest üles. Keskpäevaks jõuti lõpuks Nelijärve Puhkekeskusesse, kus ootas ees lõunasöök: hiigelports friikartuleid koos priske lihatükiga. Kuna terased pilgud olid maja kõrvalt avastanud uue seiklusraja, ei viitnud tüdrukud pikalt aega. Taldrikud tühjenesid kiiresti ning pealinna piigad lippasid puude vahele turnima.

Ja seejärel tuli kõige pikem ja vaevalisem osa päevast. Ratsatalu perenaise Reeda juhtimisel jätkati matka hobukopli suunas. Tee peale jäid Siniallikad, kus julgemad täitsid külma allikaveega oma veepudeleid. Edasi tundus, et see matk ei lõpegi kunagi. Matkasellide jalad olid väsinud, päike lõõskas taevas. Samm sammu ette, ikka edasi ja edasi… Hobustekopli poole, kuhu jõudmist oli pikisilmi oodatud. Õnneks vingerdas rada enamjaolt metsa vahel, kus puud vähekesegi päikese eest varju pakkusid. Palavust tundus olevat kindlalt 25 kraadi või enamgi.

Viimaks ometi avastati teerajalt esimesed kabjajäljed! Tüdrukud elavnesid märgatavalt, sammgi muutus nagu iseenesest reipamaks. Siiski tuli veel paar kilomeetrit kõndida, enne kui kauaoodatud karjakoplisse jõuti, kus lapsi oli ootamas neli hobust – Ritsi, Sanna, Airman ja Afrodi.

Taas järgnes perenaiselt pikk loeng hobuste eest hoolitsemisest. Hakkas juba tekkima kartus, et äkki ei jõutagi ratsutada, äkki oli kogu see pikk matk ette võetud vaid selleks, et eemalt hobuseid piielda. Lõpuks ometi läks Reet koos varem hobustega kokku puutunud tüdrukutega ratsudele koplisse järgi ning tõi nad lasipuu juurde.

Ja nüüd tuli päeva kõige põnevam osa! Esmalt sai iga huviline hobuseid harjata. Seejärel pandi loomadele sadulad selga ning igaüks sai teha väikese tiiru hobuse seljas. Elsalill ja Emma Susanna seadsid end kohe suure mustjaspruuni Sanna juurde järjekorda. Kumbki tüdruk ei kõhelnud hetkekski, kas ikka tasub hobuse selga ronida. Oli see ju esimene kord ratsutada! Üldse oli selles kevadlaagris Emma Susanna ja Elsalille jaoks palju esimesi kordi – esimene laager, esimene üritus üleüldse koos kodutütardega, esimene magamine magamiskotis, esimene nii pikk rongisõit, esimene kord nii pikalt matkata, esimene kord hobusega ratsutada…

Kui kõik olid saanud oma tiiru hobusel teha, avanes soovijail võimalus veel teisegi hobusega ratsutada. Elsalill ratsutas seekord Ritsiga, Emma Susanna ronis Afrodi selga. Airman nosis eemal koplis rohtu.

Ja hakkaski päike läänesuunda vajuma. Matkaseltskonda ootas ees veel õhtusöök Musta Täku Tallis. Küll maitses kartulipuder hakklihakastme ja salatiga hea! Juba mitmendat korda päeva jooksul täideti ka veepudeleid. Oli jäänud veel viimane pingutus – matk Jäneda rongijaama. Seekord ei olnud teel enam kuigi palju päikese eest varju andvaid puid. Lapsed vedasid tolmu sees väsinult jalgu järel, ent sellest hoolimata oli nurinat vähe kuulda. Tundub, et kodutütred ongi vastupidavad ja reipad matkajad, kellega koos võib julgelt nii mõnegi retke läbi teha.

Viimaks ometi jõuti Jäneda rongijaama. Hetkeks tekkis küll väike kahtlus, kummale poole jääb Tallinn. Oleks olnud üsna ebameeldiv üllatus end päeva lõpuks näiteks Narvast leida. Seltskonna kahtlused hajutas samas Tallinna rongi ootav proua. Õnneks leidsid kõik endale kupees ka istumis­koha, ehkki lahkelt infot jaganud tädi oli rõõmsameelselt kinnitanud, et ega istuma küll ei saa, see rong on alati väga täis!

Tagasisõit Tallinna tundus poole pikemana kui hommikul tulles. Aga mida lähemale Tallinn ja Kitseküla jaam jõudsid, seda elevamaks tüdrukud muutusid. Lõpuks oldigi kohal. Nüüd jäi veel tagasi Uus-Tatarisse marssida, et võtta hommikul sinna jäänud asjad, ning võiski igaüks koju puhkama suunduda. Kell oli 20.15 laupäeva õhtul. Eilne päev tundus olevat väga kaugel.

Päev oli pikk ja väsitav, maha kõnniti julgelt 15 km või enamgi, ent tüdrukud olid kõik väga vaprad ning väärivad vaid kiidusõnu oma vastupidavuse eest. ÜLK ja MANK kevadlaagrit jäid meenutama valutavad jalad ning päikesest põlenud näod. Siiski olen kindel, et kui tuleb järgmine kodutütarde laager, on ka Elsalill ja Emma Susanna kohe valmis taas kaasa lööma.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.