Author Archives: bsalumae

KUMU radadel

Pildd ja tekst Vive Pandis

 

Paljud meist olid seal esimest korda ning seda rikastavam oli saadud mulje ja kogemus.

Uudistamist oli palju: mitmed saalid, palju kunstiteoseid ja esialgu väike hirmgi äraeksimise pärast ning aukartus suure hoone vastu.

Seekord oli näitus „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“, mis pakub võimalust kohtuda 20. sajandi algusesse kuulunud kunstnike väljapaistvate teostega.

Seal on uuendused kunstimaailmas, värvid on kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kunstis sooviti väljendada kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid.

Tutvusime ka püsinäituse väljapanekutega, kolmandal ja neljandal korrusel, kus eksponeeritakse eesti kunsti, leidus mitmeid kunstnikke,  kelle nimed on paljukuuldud ja tuttavad nagu Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Adamson-Eric jt. aga loodetavasti jäi silma ka mõni uus nimi ja ilus kunstiteos.

Ammutasime suurt kunsti kiirustades, sest aeg jäi napiks koolijärgse õhtupooliku ja muuseumi sulgemise vahel.

Kahjuks ei jõutudki kõike üle vaadata. Jäi soov uuesti minna ning tekkis mõte korraldada mõni huvitav mäng, mis tekitaks noortes suuremat huvi kunsti vastu.

 

Advertisements
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tallinna kodutütred saavutasid mälumängus II koha!

Tekst: Bärbel Salumäe
Pildid: Merle Toompark

24116670_1688426611221430_1114901173_o

KT Tallinna ringkonna võistkond vasakult: Maria Elisa Tinnuri, Gerli Annabel Süld, Kätlin Laurson ja Rebecca Marie Kiibus

 

 

25.novembril toimus Valgamaal Kodutütarde ja Noorte Kotkaste vabariiklik mälumängu võistlus. Kodutütarde poolel olid kohal kõi 15 ringkonda.

Tallinna tüdrukud, saades tegelikult võistkonna kokku alles kolmapäeva õhtuks (22.11), olid valmis minema läbi tule ja vee, tulgu mis tuleb, rääkimata igasugusest ettevalmkistusest. Aga on ju tuntud ütlus: “Jänesed lasteshampust ei joo”.

Ja see üleöö kokku saanud võistkond ületas ka enda ootused igati. Koju tuldi uhkelt II koha omanikena Valga ringkonna järel ja Võru ringkonna ees.

Võistkonda kuulusid Nõmme rühmast Rebecca Marie Kiibus, Kätlin Laurson, Gerli Annabel Süld ja Squad rühmast Maria Elisa Tinnuri, võistkonna esindajana kaasas Merle Toompark Lilleküla rühmast.

 

Mõned näited küsimustest:

  • Maailmas on üks asi, mida igal aastal valmistatakse sadades tuhandetes, ent sellest hoolimata ei müüda neid kauplustes. Ometi saadetakse selle asja pildiga pstkaarte hulgaliselt üle maailma laiali. Millest on jutt
  • Mis on kaugeim palja silmaga vaadeldav objekt, mida on võimalik näha ilusa päiksepaistelisel päeval Tallinna teletorni vaateplatvormilt?
  • Maailmas hakkas nende kasvatamine arenema 1930. aastatel, Eestis on see moodi läinud alles viimastel aastatel. Tänavuseks on siin loodud ka omaette ühing, eesmärgiga muuta küsitava kasvatamine Eestis äratasuvaks hobiks, mis võimaldaks hiljem “vallutada hoopis kaugemaid turge”. Tegi ongi kasvava turuga kõikjal maailmas, kusjuures kasvatamaiseks sobivad eeskätt perekonda Eisenia kuuluvad liigid (Eisenia foetida, Eisenia andrei). Siinkandis on enim tuntud USA-s aretatud California punane ja Venemaal levinud Staratel. Mille maalähedase kasvatamisest on jutt?

Vastused leiad alla kerides.

24115475_1688425514554873_38383649_o

Vastused: Lumememm, Päike, Sõnnikuussid (vihmaussid)

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

See uhiuus Filmimuuseum

Tekst ja pidid: Vive Pandis

Filmimuuseumis 010

ÜLK rühm käis Eesti Filmimuuseumis, kaasatud oli ka Lilleküla ja Pelgulinna tüdrukuid.
Filmimuuseum on alles uus, keegi meist ei olnud seal käinud ja seetõttu oli kõigil ühtviisi põnev sinna minna.
Hoone poole suundusime mööda punast vaipa ning muuseumisse pääses mööda uhket, kõrget treppi.
Ees ootas palju avastamisrõõmu: sai näha, milliseid meetodeid vanasti kasutati, kuidas piltide keerlemisega koerad läbi rõnga hüppasid või millised olid „liikuvad pildid“ ja kuidas need jalgratta väntamisega liikuma pandi.
Läbi interaktiivsete lahenduste sai vanadest filmidest koostada enda loodud filmitutvustusi, peita end Raivo E Tamme eest puu taha filmis „Seenelkäik“  või mahtuda suure mulli sisse.
Võimalusi oli muuseumis väga palju ja igaüks leidis endale meelepäraseid tegevusi.
Muuseumist lahkudes oli väljas juba pime, aga leiti ka lossi õuealat palju huvitavat.
Kindlasti peab veelkord samasse paika tagasi minema, et tutvuda ümbruskonnaga ja uudistada õues olevaid aja veetmise võimalusi, jäi ka üle vaatamata, kas lossihoone taga paiknevad endiselt suured, võimsad kujud.
Koju minnes oli kõigil rõõmus meel rohketest muljetest ja kindlasti oli see üks tore kodutütarde üritus, mis jääb pikaks ajaks meelde.
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Astangu laskemoonalaudes

Tekst ja pildid: Vive Pandis

Astangu 127

Hilissügisesel pühapäeval kutsusid naiskodukaitsjad kodutütreid kaasa Astangu laskemoonaladusid avastama.

ÜLK rühm haaras pakkumisest kinni.
Üheskoos suunduti Mustamäe kandist Mäeküla maadele.
Matkajuht Kerle rääkis huvitavaid fakte siinsest paigast.
Esimene suur uudis oli, et Mäeküla piimamees ei elanudki Järvamaa Mäekülas vaid hoopis Mustamäe kandis, kus oli ka Mäeküla.
Suundusime läbi metsa laskemoona ladude poole. Kokku oli viis laskemoonaladu.
Osad neist on sisse langenud, aga üks on hästi säilinud ja täies ulatuses läbitav.
Taskulambi valgel liikusime pikalt läbi tunneli teisest avavusest välja.
Kerle juhtimisel leidsime ka teised laod üles.
Kõigile oli suureks üllatuseks, et Tallinnale asub nii lähedal selline huvitava maastiku ja eriliste objektidega paik.
See oli mõnus matkamine toreda väikese seltskonnaga ning kaasasolnud kodutütardele väga arendav teadasaamine oma kodukandist.
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

NKK päästeõppuse lapsehoid.

Tekst: Carolina Sildam
Pildid: Naiskodukaitse Tallinna ringkond

Toimus 28.oktoobril, plangu õppehoones. Mina Carolina Squadi KT ja kaks Nõmme NK Alan ja Richard olime NKK abiks lastehoius. Päev hakkas umbes 10st ja me saime pannkooke ka söögiks siis. Söömise kõrvale mängisime osadega UNO kaarte mis olid Alanil kaasas. Me mängisime ka teisi põnevaid mänge ja korraldasime kahte võistlust NKK lastele. Mängisime hästi palju twisterit ja ühte ahvi mängu. Oli ka üks pingviini mäng millest me hästi aru ei saanud. Võistlusteks oli lennuki lennutamine täpsuse peale ja reklaami väljamõtlemine. Selleks ajaks kui meil said kaks võistlust läbi oli söömise aeg. Söögiks olid friikartulid ja sardellid. Söök oli väga maitsev, suur aitäh NKK selle maitsva söögi eest. Peale sööki läksid kõik peale ühe tüdruku ära. Temaga me mängisime twisterit veel ja siis mängu kus üks luges tähestiku ja keegi ütles stop ja siis selle tähega mille juurde jäi pidi kirjutama linnu, looma, linna jne. Kui meil see sai läbi siis jõudis aeg nii kaugele, et me hakkasime koristama. Koos sai kõik koristatud üpriski kiiresti. Saime koju ka beebiporgandeid, šokolaadimedaleid, komme ja popcorni. Meie jäime päevaga väga rahule ja ma loodan, et väiksed jäid ka rahule meiega. Teinekord võiks veel selliseid asju korraldada.
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Aasta tegijad valitud!

Tekst: Bärbel Salumäe
Pildid: Reio Rikkonen (Lilleküla NK)

Juba mitu aastat valib Tallinna ringkond enda liikmete ja sõprade seas aasta tegijaid. Igal liikmel on õigus teha enda poolsed ettepanekud ning juhatus valib nende seast välja aasta kõige kõigemad:

  • toetajaliige
  • rühmavanem
  • kodutütar

Lisaks on viimastel aastatel saanud traditsooniks anda välja ka iga rühma aktiivseima kodutütre karika.

2017 aasta tegijad:

  • Lilleküla rühm Elyse Bety Mänd
  • Toompea rühm Carmen Karu
  • Nõmme rühm Kätlin Laurson
  • VHK rühm Elly Cisela Kraus
  • Öökullide rühm Anneli Kikkas
  • Squad rühm Maria Elisa Tinnuri
  • ÜLK Anna Sinivee
  • Pelgulinna rühm Marii Eliise Lokk

AASTA TOETAJALIIGE JOEL RILLO (NÕMME MALEVKOND)

AASTA RÜHMAVANEM KATRIIN IVANOV (NÕMME RÜHM)

AASTA KODUTÜTAR KÄTLIN LAURSON (NÕMME RÜHM)

 

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Nooremate matkamäng Saaremaal

Tekst ja pildid: Marie Elisabeth Kleinot (Pelgulinna kodutütar)

Iga aasta toimub erinevates Eesti linnades Kodutütarde matkamäng.

See on huvitav kogemus noortele vanuses 7-12, kus saab teha tiimitööd ning seigelda erinevates huvitavates linnades, paikades.

Tänavu osalesid võistlustel Marie Elisabeth Kleinot, Eloise Viktoria Kleinot, Anneli Kikkas, Anette Elisabeth Kondrad.

Oma teekonda Saaremaale alustasime juba reedel, esmalt ootas meid praamisõit, läbisime Muhumaa ja lõpuks olimegi Saaremaal. Tuli välja, et osad meist polnud veel Saaremaad külastanud. Ööbisime Kuressaare Vanalinna koolis, kus reede õhtul oli aega ettevalmistusteks ja puhkamiseks.

Meie start oli 10.30 hommikul, esimesed punktid olid kooli lähedal. Pealinna Piigad said kaardist hästi aru ning me jõudsime ilma probleemideta punktidesse. Punktid sujusid hästi ning meeskonnatöö oli olemas. Punkte oli kokku 14, läbisime punktid 3,5h. Vihma sadas enamus ajast, kuid see meid ei heidutanud, sest tegevust oli palju. Mängisime lauamänge, arvasime taimi, mängisime palli, andsime esmaabi, joonistasime erinevaid objekte ilmakaarte abil, arutlesime, mida teha kui oled metsas eksinud, otsisime metsa mittekuuluvaid asju, tegime läbi takistusraja, mõõtsime, arvasime maitseid, veeretasime hokikepiga puuklotse, täitsime “5min. 10 ülesannet”, pidime meeles pidama kahurite arvu, viskasime käbidega täpsust. Tallinn sai hea tulemuse – 7.koht 15est. Auhinna sai ise valida ning meie valisime praktilise õmbluskomplekti. Tagasiteel jäi meil veidi aega ja tegime väikese ringi Kuressaares ning peatusime ka Kaali järve ääres. Tallinna jõudsime õhtul kella 20.00 paiku. Hästi tore oli!

Tänud Minnale, kes aitas meil sinna saada, tagasi tulla ning kohapeal võistluseks valmistuda.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Rootsis võistlustel võidukad

Tekst: Bärbel Salumäe
Pildid: Bärbel Salumäe ja Hemvärnets stridsskola facebooki leht

IMG_20170819_135038

Rebecca, Kätlin, Liisi ja Grete-Kai takistusraja alguses

On asju, mille sõnadesse panek võtab mõnevõrra kauem aega kui võiks. Rootsis võistlustel käik meie ringkonna kodutütardega on just üks selline üritus.

Olles edukalt võistelnud selle aastasel Ernakese võistlusel, saadi auhinnaks osalemine Rotsis Vällinges võistlustel. See võistlus oli aga hoopis midagi muud, kui meie harjunud oleme. Kui Ernake on 24 + h järjest kestev koormusmatk, kus sa pead oma toidu ja varustuse kogu aja kaasas kandma. Kus pannakse proovile nii füüsiliselt kui vaimselt. Kus võistkond ongi omapead metsas ilma täiskasvanuta, siis see Rootsi võistlus on täiesti vastupidi.

Rootsi võistkonnad valmistuvad selleks võistluseks terve aasta ja tegemist on pigem laagri, kui võistlusega, vähemalt oma ülesehituse poolest.

Esimesel päeval, kohe peale saabumist, saadeti meie noored tutvust tegema relvadega. Tund viidi läbi spetsiaalsete treenerite range kontrolli all. Tegemist oli tavaliste sportpüssidega, ainult veidi uuemad ja uhkemad, kui meil tiirus olemas on. Samal õhtul oli ka võistluse avamine. Kokku oli võistlema tulnud 71 tiimi, mis oli selle võistluse rekordarv. Viis võistkonda oli Eestist (Tallinna, Jõgeva ja Võru kodutütred ning Harju ja Pärnu noorkotkad), üks Norrast, kaks Lätist ja ülejäänud Rootsi oma noored.

Tõsine võistluspäev algas teisest päevast, kui kogu võistlus jagati ära kolme ala vahel ja igal võistkonnal oli oma kellaaeg, kus kohal millal olla tuli. Meie noored kõige pealt läksid laskealale, kus toimus lamades laskmine, põlvelt laskmine ja laskejooks, teine ala hõlmas enda all granaadiviset ja kauguste määramist ning kolmas ala oli takistusjooks. See oli füüsiliselt ka kõige raskem. Õhtul oli aga teateorienteerumine. Pea iga ala vahel oli korraldajate poolt ette nähtud söögiaeg ja kui aega rohkem oli, said noored ujumas käia (Rootsis suuruselt neljandas järves, mis minu jaoks oli üle mõistuse külm, noorte jaoks ilmselgelt mitte, sest neid oli ikka raske sealt välja saada).

Esimese võistluspäeva tulemuste põhjal pandi kokku teise võistluspäeva stardiajad. Iga karistuspunkt lisas esimesel kohal oleva võistkonna ajale +40 sekundit. Meie noored startisid teisel päeval 19-nda võistkonnana, olles Eesti tüdrukute võistkondadest esimesed ja samuti tüdrukute võistkondade arvestuses üldiselt. Kõigepealt tuli orienteeruda kahel rajal korraga (ehk siis paaris erinevatel radadel), siis saadi kokku relvahoidlas, kus nad said enda relvad, seejärel suunduti uuele orineteerumisrajale, mille lõpus ootas neid lasketiir, seejärel lasti märki aja peale ja iga möödalask andis karistusringi – meie noored said neid 7 ning seejärel suunduti uuesti orienteeruma, mis lõppes lõpujooksuga finiši suunas.

Meie tüdrukud olid väga väga tublid. Kuni viimase orineteerumisetapi keskpaigani olid nad liidrid tüdrukute arvestuses, kuid siis jooksid Jõgeva tüdrukud meie omadest mööda ja meie omad lõpetasid tüdrukute arvestuses teisena.Emotsioonid käisid üles alla. Oli nii rõõmu kui kurbust. Aga mina olen uhke nende üle. Tegemist ei ole sporditüdrukutega, vaid lihtsalt väga väga tublide kodutütardega, kes tulid nägid ja võitsid.

Ja kes need tüdrukud olid – Rebecca Marie Kiibus, Kätlin Laurson Nõmme rühmast ja Liisi Tooming ning Grete-Kai Saar Squad rühmast.

72 võistkonna seas lõpptulemus 22, tüdrukute arvestuses 2 koht. Ja järgmisel aastal tahavad püüdma minna esikohta. Enne seda aga Ernakeselt kätte saada võidukoht. Teeme selle nimel tööd!

IMG_20170820_143110

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tallinna kodutütarde ja noorte kotkaste suvelaager

Tekst Bärbel Salumäe
Pildid: Maria Järvis, Jan-Markus Lindmäe

 

On huvitav asjaolu, et augusti viimane täisnädalavahetus on alati päikseline olnud, vähemalt need aastad, kui Bärbel on laagri korraldamisega tegelenud. Sel aastal sai vastu võetud otsus, et teeme laagri nädala sees. Ei teagi, kas see oli jube esimene vale samm, et kõik hakkaks korraldajatele vastu mängima?

Laager pidi toimuma Jumindal, erinevate põhjuste tõttu, seal me seda korraldada ei saanud. Õnneks saime omale Läsna KV territooriumi. Ja see oli tõesti õnn. Kuna praktiliselt terve laager sadas vihma, siis saime osad oma tegevused siseruumidesse, küll väga kitsastesse tingimustesse, kuid siiski sisse kolida. Lisaks vihmale kimbutas meid tuul, reaalselt telgid, kus lapsed magasid, kukkusid järjest tuule tõttu kokku ja ei püsinud kuidagi normaalselt üleval. Kolisime siis pisemad ka agama siseruumidesse, mida veel kasutada andis. Ja kohapeal olid masinkuivatid, mis käisid 24/7, et noored saaksid selga kuivad ja soojad riided ning jalanõud – Jumindas seda luksust ei oleks olnud. Ja ega sellega siis kõik lõppenud olnud 🙂 Korraldajad seisid 12 h enne laagri algust asjaolu ees, kus tuli tõdeda fakti, et meil ei ole 170 inimese jaoks kolmeks täispäevaks toitu. Jama kui palju, aga toidu saime ja lapsed ka kõhu täis.

Aga mis siis täpselt noorte jaoks toimus:
Laagrisse alustati sõitu kl 10 hommikul Kalevi Jalaväe pataljoni masinatega. Kohale jõudes tuli noortel endil püstitada telklaager. Seejärel pidime lapsed jagama 7-ks tiimiks, kuid ega seda ka kohe ajakava jägselt teha saanud. Kogu ajakava muutsime laagri toimumise ajal ca 5 korda. Nüüd oleme selllel alal spetsialistid 😀 Aga esmaslt muutsime ajakava vihma tõttu, seejärel tulid meile laagrisse külla liitlased – britid oma tankidega. See oli noortele suur üllatus ja ajakava muudatus selles teemas ei morjendanud kedagi. Noored said ronida tankidesse sisse ja uudistada üksikasjalikult, lisaks tehti väike demoesinemine neile hiljem. Tagasi oma tegevuste juurde, saime teada, et tulevad ka prantslased meile külla oma tehnikaga. Jälle ajakava muudatus 😀 Leppisime siis kokku, et nemad on üheks lisatöötoaks ja panime paika uue plaani. Kuus erinevat töötuba meeskonnatööharjutustega, viktoriin ja prantsuse tehnika. Kui see rotatsioon sai tehtud, tuli igal tiimil hakata välja mõtlema rühmalaulu.
Õhtuse programmi osa pidigi olema rühmalaulu esitamine, kuid kuna selleks jäi vähe aega, siis suunasime selle järgmise päeva õhtusse. Küll aga ei muutnud me ajakavas kohtumist Madis Millinguga, kes andis loa lastele küsida mida iganes nad teada tahavad, kas ta muidugi vastab oli iseasi – aga seda juhtuski vaid 1 korra 1,5 h vestlusringi jooksul. Ja kui arvate, et noored küsisid vaid tema filmirollide,  etenduste kohta, siis eksite. Mängu tuli nii isiklik elu, töö riigikogus, valimistega seotud kampaaniad jne. Ja õhtu lõppes meil filmi vaatamisega.

Hommikul kõik triksis-traksis hoolimata lendavatest telkidest jms asjaoludest, noored naerusuused. Teine laagripäev oli nauding. Kuigi oli väga külm ja tuuline ilm, siis juhuu, ei pidanud kordagi ajakava ümber tegema. Päeva kooksul oli meil ette nähtud seitse töötuba – laagri almanahh, naerujooga, organisatsiooni tulevik Tallinnas, puutöötoas valmistati lauamängu ja metsas käidi orienteerumis punktides lahendusi otsimas, Kaitselidu peastaap tuli rääkis ja näitas ja aitas lastel oma telefonid ja veebisaidid turvalisemaks muuta ja viimaseks kirsiks tordil oli puhketöötuba ehk seal said noored teha, mida ise tahtsid.
Õhuse programmi täitis rühmalaulude esitlused ja laagridisko.

Kolmanda päeva hommik oli lastel raske, ei saanud keegi end üles, aega võttis, aga laager sai edasi minna. Põhiprogramm viimasel päeval, kui hommikul kl 7 oli väljas vaid 8 kraadi sooja, valmistasime ette tuletõrjeolümpiat. Täitsa ulme, ei ole olnud meie laagri ajaloos veel suvelaagris ärgates selliseid kraade nähtud. Aga tuletõrje olümpial on palju jooksmist ja hüppamist ja tantsimist, siis külma üle keegi ei kurtnud, alguse ajaks oli välja kogunenud 13 kraadi SOOJA. Noortel oli väga lõbus ja seda nõuti laagrisse ka järgmiseks aastaks. Pärast olümpiat andsime noortele aega käia sooja dušši all ja riideid kuivatada, et keegi jumala eest ei jääks haigeks. Ma väga loodan, et ei jäänud ka. Laagri lõpetamine, söök ja pakkimine ning kell 15-st algas kodutee.

Oli raske laager – eelkõige vaimselt kehva ilma tõttu nii noortele kui korraldajatele, kuid loodan südamest, et kohtume noortega ka tuleval aastal suvelaagris – vähemalt seda enamus lubasid 🙂

AITÄH!
Tallinna NK ja KT noortejuhid ja abilised: Jan-Markus, Marco, Risto, Asko, Asko isa, August( Järva malevast) ja Taivo (Lõuna ÜK), Signe, Maria, Vive, Triin, Anneliis, Merle, Jaanika P, Katriin, Kaisa-Mai, Martin, Mariann, Grete-Kai ja Rebecca.
Järva juhendaja Triinu, Pae noorte juhendaja Pavel, Harju noorte juhendaja Reinika ja Alutaguselt Ivar – et võimaldasite oma noortel meie laagris osaleda.
NKK Tallinna ringkonna liikmed: Inge, Margit, Kadi, Annika ja Anu – et hoidsite noortel kõhud täis.
Kaitseliidu Peastaabist Markko – et aitasid noorte telefonid ja veebikontod palju turvalisemaks muuta.
Aitäh Kalevi Jalaväe pataljon – et tõite ja viisite meie noored laagrisse ja laagrist tagasi koju.
Aitäh Paide vabatahtlikele päästjatele tuletõrjeolümpia eest ja Seiklusmängudele meeskonnatöötubade eest.

JOONAS – aitäh !!!!!!!!!!!!!!!

NB! Pildivalik täieneb SIIA

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Traditsiooniline pealinnalaager

Tekst ja pildid Vive Pandis

Igal aastal toimub augusti esimesel nädalal teisipäevast reedeni Pealinna laager.
Ka sel aastal osalesid seal Tallinna neiud.
Laagri programm oli tihe, aga huvitav: käidi Riigikogus ja Pika Hermanni tornis, Kaitseliidu Peastaabis, kus vaadati ka kodutütarde peavanema tööruume ning rõõmsalt tervitas seal kodutütreid noorte kotkaste peavanem.
Külastati  peaministrit Stenbocki majas ja Kadriorus presidendi kantseleid.
Tore oli jalutada Kadrioru pargis rooside keskel.
Jõuti Loomaaeda, kus giid jutustas palju huvitavat loomade elust, Teletornis avanes vaade üle terve Tallinna, Botaanikaaias  ja Vabaõhumuuseumis sai ringi jalutada ja veidi lõõgastuda.
Viimasel päeval toimus ekskursioon Mereväebaasi Miinisadamas.
Kuna laagrisse tulevad kodutütred üle Eesti, siis leiti palju uusi sõpru, kellega on edaspidi tore mõnel teisel üritusel kohtuda.

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.