Uncategorized

Meie tegevus ei seisa

Hei, siin Pelgulinna kodutütred. Meie ei lase end eriolukorrast häirida, ning
jätkame oma koondustega. Muidugi, aga mitte päris tavapäraselt, vaid kasutame
selleks hoopis Skype´i. Seal teeme me iga nädal ühe videokõne, mis kulgeb
tavaliselt üsna lõbusalt, aga ikkagi väga õpetlikult. Lõbusad on kodukontori
võlud, sest meil on keset kõne juhtunud päris naljakaid asju. Ma
soovitaks Skype´i kõnesid ka teistele rühmadele. Ainult kahju on sellest, et
päris paljud ei saa kõnedes osaleda ja muidugi ka sellest, et me ei saa päriselt
kohtuda.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Nõmme KT rühavanem Katriin käis USAs võistlemas

Nõmme kodutütarde rühmavanem käis Põhjamaakaitse ringkonna võistkonnaga USAs Marylandis Eestit esindamas.

Vaata videost täpsemalt, mis võistlused olid ja kuidas meie omadel läks.

https://baltimore.cbslocal.com/video/4480535-members-of-maryland-army-national-guard-competing-to-be-named-best-warrior/?fbclid=IwAR1TH0VtpS5iPXXg0usEhJLYXbP11Npt9whAwNb5lek9yL-35rMk3eszh_0

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

ÜLK rühm käis laagris

ÜLK rühmal toimus ohutushoiulaager Toosikannul.
Päeva alustasime ulukisafariga.
Metsas nägime korduvalt suuri punahirve karjasid, mis oli tõeline elamus.
Leidsime ka kolm suurt hirvesarve.                                   
Rõõmu tegi, et saime lastele õpetada tule tegemist.
Meil oli see plaan olnud pikka aega, aga polnud selleks sobivat kohta leidnud.
Tuld tegime metsateel, kus ümberringi oli väga vesine maa ning ei olnud ohtu, et oleksime tekitanud metsapõlengut.
Kõik said hea kogemuse, kuidas tuld teha. Oli ka neid, kes tõmbasid esimest korda tikust tuld.
Hästi sujus ka ohutushoiuõpe, sest tüdrukud olid väga motiveeritud õppetööst. 
Kui algselt plaanisime rääkida pikaajalisest elektrikatkestusest, siis nüüd puudutasime ka koroonaviiruse teemat.
Õhtut sisustasime ühiste tegevuste ja lauamängudega ning kümblustünnis sulistamisega.
Meil oli väga tore

Pildid erakogu

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Siis kui ilmataat mängib vingerpussi

Kui ilmatargad on ennustasid kõrge sipelgakuhja pealt külma talve, siis peab ju usaldama ja mis saaks olla veel kindlam aeg lume olemasoluks, kui mitte jaanuari kuu lõpp? No nii me igatahes lootsime. Aga seekord jäi lumi ühe päeva võrra siiski hiljaks. 

Reede õhtul pakkisime Tallinnast ja osa meie toredast laagrist Jõgevalt oma asjad ja läksime Kõrvemaa matka- ja spordikeskusesse. Planeeritud lund täis päevade asemele tuli leida alternatiivsed tegevused, samas füüsilised ja loodust märkavad. 

Esimesel õhtul said Sadama, Öökulli, Iilikeste ja külalistena Jõgeva ringkonna kodutütred ja Lilleküla noorkotkad ise valida, kas tahtsid proovida omal käel instruktori juhendamisel uut tutikat telki üles panna või Jõgeva ringkonna juhi Leina juhendamisel lõkketüüpidest vestelda, kes aga eelistas tubaseid tegevusi, sai toas seltskonnamängudes osaleda ja kes tahtis, see sai seigelda läbi metsa 3,8 km ööretkel, kuulatada pimeduses metsa hääli ja tunnetada metsa rahu ja vaikust.

Hommikut alustasime nagu ikka laagrile kohaselt toimekalt. Kõhud täis ja toimetama. Kolmes erinevas grupis võtsime kordamööda ette väga asjaliku discgolfi õpitoa, fatbike’i ja räätsamatka. 

Kõik tegevused oli igati õpetlikud, füüsiliselt pandi meid kõiki proovile. Ei ole naljaasi Fatbike rattaga mööda Kõrvemaa imelist loodust ja mäekünkaid vurada. Koostööd sai samuti nendel radadel palju proovida, kui ikka sõber ei jaksa sõita, siis me toetame ja aitame. Räätsamatkalt vaatlesime loodust, sõime jõhvikaid ning kogusime tarkusi metsast, näiteks kas sina tead, miks on näiteks Kõrvemaa metsas kuusekestel habemed või millest ära tunda isase hundi külastuse? Meie laagrilapsed teavad.

Kurvaks tegi küll natuke see, et ilmataat vingerpussi mängis ja lume meie loodetud laagrile alles ärasõidu ajaks maha sättis, aga sellest hoolimata värske õhk, ilus loodus ja toredad laagrikaaslased korvasid lumepuuduse “suusalaagrist”.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

ÜLK rühm käis Kabelikivi juures

ÜLK Rühm käis matkamas kabelisuuruse rändrahnu- Kabelikivi juures. See oli arendav retk. Saime teada, et Tallinnale nii lähedal Muugal asub Baltimaade suurim hiiglaslikuim rändrahn, mille ümbermõõt on 58m, pikkus 19,3m, Laius 14,6m, kõrgus 6,4m ja maapealne maht 728m3.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Öökullide rühm esines NKK aastapäeval

Foto: Elisa Jakson
Traditsiooniliselt tähistab Naiskodukaitse Tallinna ringkond pidulikult oma aastapäeva iga aasta detsembris, kus peasõnumiks oli hoolivus ja sallivus.
Püsivat koostöö jätkumist noortega ilmestas sellel korral Kodutütarde Öökullide rühma muusikaline etteaste. Tüdrukud said vaid kiidusõnu ning kogemus suurel Lindakivi kultuurikeskuse laval esineda andis kindlasti tüdrukutele palju julgust juurde.
Ülevaate NKK pidulikust koondusest leiab siit
IMG_7676
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Carolina Sildam- Squad rühm

Alustame sarjaga, kus tutvustame 2019 aasta rühmade parimaid kodutütreid.

Teie ees on Squad rühma 2019 aasta parim kodutütar Carolina Sildam.

Filmis Lisette Tafenau, Küsimusi esitas Anne-Mai Nahk, Küsimused koostas Janeryn Ööpik.

Rühmavanem kirjutas nii:

Kodutütarde Tallinna ringkonna juhatusele

ESILDIS AASTA KODUTÜTREKS

Tallinn 21.10.2019

Esitan aasta 2018 parimaks Squad rühma kodutütreks ja aasta 2019 Squad rühma parimaks kodutütreks Carolina SILDAM Carolina on aktiivne kodutütar. 2019 aasta jooksul on ta teinud üle 800 tunni, mis on pea kolmandiku võrra rohkem kui järgmine neiu kelle tundide arv on pea 600 tundi. Carolinale ei ole sisse kantud ühtegi riigikaitselaagris osalemise tundi, kus ta on käinud kodutütreid esindamas 2019 aastal rohkem kui 10 korda.

Peale selle juba teist aastat on ta käinud sõduri töövarjuks ja kõikidel muudel KV poolt korraldatud üritustel üle eesti. Carolina tunnid tulevad väga erinevate tegevuste läbi. Lipuvalved, organisatsiooni esindamine, meedialaager, KL MV suusatamises, Veteranirockil väljas olemine, NODI, Sõjaveteranide haudade korrastamine, lasteaedades organisatsiooni tutvustamine, Salupere luureretk, Teletorni luureretk, Nõmme Välgu abiline. Nimekiri on oluliselt pikem, aga välja olen toonud just selle nimekirja, mis näitab Carolina valmisolekut tegema väga erinevaid asju.

Lisaks sellele kõigele teeb Carolina rühma juures ka sisulist tööd, aidates koostada laagrite ja õppepäevade dokumente, toidunimekirju ning välja mõelda menüüsid. Carolina on iseloomult sõbralik ning rõõmsameelne, ta on alati hakkaja. On olnud olukordi, kus mina, rühmajuhina istun ja mõtlen, et appi, mis nüüd saab ja Carolina tuleb täiesti töötava ja toimiva ideega lagendale, kuidas olukorda lahendada. Ta hoiab üleval meie instagrammi kontot ning viib vajadusel läbi väga asjalikke koondusi. Õppepäev noorematele oli tema juhtida ning organisatsiooni õpetuses on ta üks parimaid meie tüdrukutest. Carolina on aasta koduüttre tiitlit väärt just tänu sellele, et ta teeb väga erinevaid tegevusi, on hakkaja ning rõõmsameelne.

Maria Järvis Squad rühma rühmavanem

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Advendimeeleolu loomine

Tekst ja pildid: Triin Kravets, Jaanika Kikkas

Kui õues on pime ja sombune, aga I advent on lähenemas ning lund ja jõulumeeleolu veel ei ole, siis tuleb meeleolu ise luua. Seekord viis Öökullide, Sadama ja Iilikeste koondus ARSi kunstilinnakusse jõuluehteid tegema. Ehteid tegid kõik tüdrukud 3D lasergraveeringuga välja lõigatud imeilusate puidust lumehelbekeste peale ning boonusena said kõik tüdrukud enda nimega ilusa ehte kodutütarde sümboolika taustale. Lisaks käsitöö oskuste lihvimisele oli ehete töötoal ka üllam eesmärk – kõik tüdrukud andsid oma kaunistatud ehetest mingi osa Kaitseliidu Tallinna maleva liikmete laste jõulupeo raames toimuvale heategevusmüügile, millega toetatakse nagu ka varasematel aastatel abivajajaid. Soovime kõigile rahulikku saabuvat advendiaega.

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Ajateenija töövarjuks 1.osa

Tekst – Carolina Sildam

Kord olid suvel Carolina Sildam ja Janeryn Ööpik koos facebookis ja leidsid ajateenija töövarjupäevad ja koheselt registeeriti ära ka ennast alustasid siis suvel Kalevi Jalaväepataljonist lõpetades Ämari SBK lõpurännakuga. Esimeses osas räägime, kuidas Kalevis käisime. Läksime 0 ootustega kohale, aga seal oli hoopis super äge. Saime vormid selga ja varustuse kätte ja metsa sõit võis alata. Esimese asjana kohe tutvustati relva ja lasti laskma meid ja kusjuures lasime paremini, kui ajateenijad. Pärast seda oli neil tulekaardi tund kus võtsime ka osa ja tegime enda tulekaardi. Peale seda pidime valima ühe ajateenija kellega oleme 24h ja siis läksime meeskonna ülesandeid täitma, 1 ja 2 koha saanud jaod said järgmine nädal linnaloale. Ülesandeteks olid nt see et paar tükki viivad kannatanud punktist A punkti B ja teiseks ülesandeks oli lebomati ümberpööramine kui kõik olid peal. Peale seda võeti meid auto peale ja viidi mere äärde kus oli söömine ja meestel hügieen. Peale seda viidi meid tagasi kloogale ja algas kaevikute kaevamine ja telkmantlite püstitamine mille all magasime. Vahepeal toimus ka relvapuhastamine. Pimedaks minnes saime magama minna ära, et enne öist patrulli natuke magada. Olime mõlemad ka postil valves öösel. Hommikul oli 6st äratus ja oli vaja ruttu ruttu asjad kokku saada, sest meid kahte viidi 7st metsast ära, et linnakus ära anda varustus ja muud asjad mis meile anti. Ja algaski koju minek. Pärast magamata ööd jäime bussis küll magama, aga meile väga meeldis seal. Järgmises osas räägime Tapa seiklusi jääge ootama.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Hilised jaaniussikesed

Tekst ja pildid: Triin Kravets

 

Orienteerumine on alati põnev, sportlik ja hea viis lisategevusega looduses liikuda ja saada uusi kogemusi ning valmisolekut tõsistemateks matkadeks. Öökullid, Sadama ja Iilikesed võtsid ette ühe vahva ööorienteerumise. Kohanemiseks pimeda metsaga võtsime kõigepealt ette meie instruktori Mait Tõnissoniga tutvumisringi ja kohanemise pimeda metsa vahel. Orienteerumise praktilist osalemist toetas paar nädalat varem põhjalik teooriatund.
Mõeldud tehtud ja pealampidega grupid metsa punkte jahtima, orienteerumine oli . Elevust oli nii noortel kui rühmavanematel (kes tundsid natuke kadedusepisikut, et ise punktijahile minna ei saanud), kes vargsi justkui piiluvate päkapikkudena erinevate punktide läheduses pimedas jaaniussikestest tüdrukute lähenemist ning punktijahti piilusid.

kokkulepitud ajaks olid tüdrukud kõik ilusti õigel ajal olemas, kosutuseks topsike teed ja küpsist ning tüdrukute põnevil nägudel põlemas küsimus “Millal me uuesti teeme pimedas orienteerumist?” andis märku, et see oli kõigi jaoks üks vahva orienteerumine ja seda teeme kindlasti veel ning näitas, et pime mets või pikem matk ei heiduta kedagi, kui sind ümbritseb toetav ja sõbralik seltskond.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.