Bärbel Salumäe – 20 aastat kodutütar

Kes on Bärbel Salumäe Bärbel on 32 aastat tagasi 20.aprillil Järvamaal sündinud naine. Alates sellest ajast on tema elus juhtunud nii mõndagi. Abielluda, sünnitada kaks toredat tütart Lisette ja Loore, kes muuseas on ka Tallinna ringkonna kodutütred.  Täna elab ta Lagedil, Harjumaal. Töötab Tallinna Ülikoolis, on Rae valla volikokogu liige, sh sotsiaal-ja tervishoiu komisjoni esinaine, Lagedi alevikuvanem ja meie jaoks kõige tähtsam asjaolu – ta on ka Kodutütarde ringkonnavanem Tallinnas. Ja ega ma kindel ei ole, et sellega see loetelu tegelikult lõppeb…

Kuidas ja millal jõudsid Kodutütarde organisatsiooni Selleks peab minema tagasi täpselt 20 aastat. Kolisime Türi linna elama ja vahetasin kooli. Sügisesel koolivaheajal oli võimalus kooliõpilastel osaleda ühes sügislaagris, mida korraldasidki kodutütred ja noored kotkad. Sel hetkel ei teadnud ma sellest organisatsioonist midagi. Ning see laager muutis minu jaoks väga palju, ütleks, et isegi minu elu.  Olin väga aktiivne kodutütar, kes tõi Järva ringkonnale mitmeid auhinnalisi kohti võistlustel, käisin pea kõikides laagrites (kui ei käinud, siis olin mujal võistlemas). On isegi olnud au kanda meie organisatsiooni lippu Võidupühaparaadil.  2005 aastal sain täisealiseks, ning sellel hetkel sai minust ka Türil noortejuht ja NKK (naiskodukaitse) liige. 

2006 aastal tulin Tallinna õppima noorsootööd ja kindlasti sellel otsusel oli oma seos organisatsioonis kogetuga.  Küll aga Tallinn oli kaugel Türilt, tuli tööle minna kooli kõrval ning,  seetõttu sealne käimine jäi üsna harvaks. Türi linnas võttis sel ajal rühma juhtimise üle minu ema. Ja mina seevastu hakkasin hoopis Tallinna ringkonnas toimetama. Ja seda hoopis töö tõttu. Töötasin Pääsküla noortekeskuses koos Aivo Tuulega, kelle elu hakkas hoopis Tartu poole liikuma ning seetõttu võtsin mina üle selle rühma. Minust sai Pääsküla kodutütarde ja noorte kotkaste rühmavanem/pealik. Sellel hetkel oli see ainus segarühm Tallinnas. Ja selle rühma toimetamise ajal õnnestus saada meil ka Suure Teo auhind Tallinna linnavalitsuselt (eelkõige seotus sellega, et noored metsas palju käisid).  Kooli õpingute ajal tuli sooritada ka mitu praktikat. Üheks minu praktika kohaks saigi Tallinna ringkonna noorteinstruktori Keiri Jaadla juures. Vahetult enne praktikale minnes, sain aga teada, et Keiri lahkub ametikohalt ja mulle tehti pakkumine see üle võtta. Rõõmuga! Kogu mu praktika aeg õppisin tööd ja kuu hiljem olingi ametlikult tööl. Ja sedasi siis 8 aastat. Ja ma ei saa öelda, et see oleks pikk aeg olnud. Või noh oli, aga aru ei saanud ja ilmselt ei saaks tänaseni kui elu ei oleks oma korrektuure teinud.

Paljud ilmselt seda tegelikkuses ei tea, et kandideerisin ka eelmisel aastal peavanema ametikohale, aga ei osutunud valituks. Kas see tegi haiget? Jah, rohkem kui oleks osanud arvata. Aga täna, isegi kui ma ei tahaks, pean tunnistama, et selline asjade käik oli parim mis minuga juhtuda sai. Sest täna elan ma endale ja oma perele, mida ma ei olnud mitmeid aastaid teinud. Ja tänu sellele vähemalt ma ise tunnen, et olen parem inimene ja õnnelikum. Ma naudin tänast elukorraldust ja oma tööd Tallinna Ülikoolis. Naudin seda, et olen alles vabatahtlikuna. Kõlab küll halvasti, aga ma tõesti eelistan tööle oma pere ja täna mul on võimalus elada selliselt. Ja ma tulen noorte üritustele, sest ma ise tahan, mitte, et ma olen kohustatud (kuigi noorteinstruktori ametikohal töötades ma sedasi ei tundud).

Ringkonnavanem- mida see tegelikult tähendab? Mis on Sinu jaoks ühe hea ringkonnavanema tunnuseks? Tegelikkuses kui nüüd aus olla, siis ma ei teagi selle tähendust. Sa pead olema esindusnägu, pead avaldama arvamust, juhtima ja motiveerima noortejuhte. Justkui ringkonna pea. Aga vabatahtlikul tasemel, oma põhitöö ja pere kõrvalt. Tegelikkuses on ringkonnavanem ikkagi noorteinstruktori parem käsi ja sõrmed sellel käel on vabatahtlikud noortejuhid. Üks ei saa teiseta ja teine ei saa kolmandateta. Sümbioos.  Hea ringkonnavanema tunnuseks… Olla olemas. Kõigi jaoks. Kogemused. Ja oskused. Ja mis peamine, õiglane ja peab omama oskust oma otsuseid lahti seletada. Inspireeriv.  Kõlab nagu imeinimene. Ja käsi südamel, ei vasta ka mina kõikidele nendele tingimustele, nii väga kui ta tahaks. Paratamatult nö segab muu elu ka vahele, või laseme segada. Eks see on igaühe enda otsustada. 

Mida tähendab olla vabatahtlik? Kuidas see on teistmoodi kui see, et sa saad oma töö eest palka? Miks sa üldse teed midagi tasuta? Vabatahtlik tähendab olla täna staatust. Seda hindab tööandja, sest sa hoiad end elus ka mujal kui tööl. See tähendab, et sa oled meeskonnamängija. See tähendab, et sa tahad kellelegi anda midagi.  See on vägagi teistmoodi. Juba seepärast, et palgalisena sul on ette nähtud aeg oma tööülesannetega tegelemiseks. Sa ei pea seda tegema muude toimetuste kõrvalt, vaid muid toimetusi teed pärast tööd. Kas palga saamine selle töö eest on motiveeriv? Muidugi on! Sulle makstakse palka töö eest, mis on ka sinu hobi. Unistus ju! Aga arved tahavad maksmist ja pere tahab ka sind rohkem näha, kui vaid piltide pealt. Seetõttu sai ka tehtud otsus töökohta vahetada.  Aga miks ma edasi olen? ja vabatahtlikuna? Sest minu lapsed on kodutütred ja sellesse organisatsiooni olen kuulunud 20 aastat. Ei ole lihtne lihtsalt uks kinni panna ja hüvasti jätta. Ma olen sellega kokku kasvanud ja lahku kasvamine võtab ka aega. Hetkel ma seda aega ei ole endale andnud, eelkõige oma laste tõttu ning noortejuhid on mu teine pere. Selle juurest ei saa niisama ära jalutada. Seetõttu teemegi palju asju tasuta. Samamoodi olen alevikuvanem vabatahtlikuna. Ma ise elan seal, minu pere elab seal ja ma teen palju asju oma pere tõttu. Et pakkuda neile mis vähegi minu võimuses on. 

Miks just Tallinna kodutütred? Kus me sinu juhtimisel alustasime ja kuhu me 10 aasta pärast välja jõuame? Miks just Tallinna kodutütred, see küsimus on saanud eespool juba üsna pika vastuse 🙂 Elu ise mind siia tõi kui nüüd lühidalt öelda.  Minu juhtimise all kas sellel aastal ringkonnavanemana või tänaseks nüüd üheksa aastat tagasi, kui tulin noorteinstruktoriks? 
Üheksa aastat tagasi olime väga väike ringkond. Oleme siiani tegelikkuses teiste ringkondadega võrreldes, aga me peame ka aru saama, et Tallinnas noori organisatsiooni kutsuda on katsumus omaette – kõik muud ahvatlused, millega kõik võistlema peame. Konkurents on suur. Aga sellest hoolimata oleme saanud iga aasta liikmeid juurde võtta. Suurem mure on aga noortejuhid. Vabatahtlikus, see ei ole igaühe peas sama tähendusega. Võtta vastutus mitmekümne noore eest, kes ei ole sinu lapsed, on paljude jaoks vastuvõetamatu. Inimesed kardavad tulla noortejuhiks.  Aga minu ambitsioonid sel ajal olid: kasvatata liikmeskond 200. liikmeni, töösse saada vähemalt kümme kodutütarde rühma, korraldada vähemalt üks võimas suurlaager ja teisi vabariiklikke üritusi, tunnustada parimaid, igal aastal teha midagi uut. Olla üks tiim. Ja need asjad said kõik ära tehtud. Ju vist oligi ka seetõttu aeg edasi liikuda ja anda võimalus uutele. Aga täna, eks ma justkui alustasin sealt, kus lõpetasin, aga aasta vahepeal on teinud omad korraldused ja päris nii kõik ei ole sellest hetkest, kui ma noorteinstruktorina lõpetasin.  Kus me kümne aasta pärast oleme? No ma muidugi pean ütlema, et ka nõuka ajal ei tehtud nii pikki plaane 😂 Võtaks hetkel väiksema ajamääratluse. Kuna ringkonnavanema ametiaeg on ette nähtud kolmeks aastaks, siis ma väga loodan, et nüüd kahe järele jäänud aasta jooksul suudame uuesti kokku kasvada, noortejuhid leiavad ja juhatus aitab koos noorteinstruktoriga üles leida seda sädet ja sära ja entusiasmi olemasolevate silmis ja kaasata uusi noortejuhte ka. Ehk oleme suutnud luua ka uue täiendava motivatsioonisüsteemi. Kindlasti tahan, et hoiaksime rohkem kokku, leida uusi särtsakaid ideid tegevuste läbiviimiseks. Meie liikmeskond ei ole kahanenud. Ja siin on igaühel meist olemasolevatel ja uutel tulevastel liikmetel ja juhtidel oma osa täita. 

Midagi, mis veel su peas tiirleb? ma võib-olla ei ütle seda seda tihti, ehk isegi pigem harva. Aga ma tõesti siiralt ja südamest olen tänulik meie noortejuhtidele, kes siin vastu on pidanud. Eriti viimast aastat arvestades. Meil igaühel on erinevad töövõtted ja mõtted. Kui asjad on kaheksa aastat toimunud ühte moodi ja kõik on selle süsteemiga harjunud, siis ongi raske võtta omaks uut inimest, kes kõike teisiti teeb. See lööb asjad peapeale, aga meie enda teha on see, et peapeale löödud toimima saab. Aitäh selle kannatlikuse eest. Aitäh märkamise eest. Aitäh olemas olemise eest. Ma tõesti olen Teile igaühele eraldi tänulik. Ja läbi teie ka noortele ja läbi noorte ka lastevanematele, eriti neile, kes end on reaalselt üritustele appi lubanud ja kohal olnud. Teie toetus meie noortejuhtidele on väga vajalik. 

Pildid: Erakogu

Intervjuu küsis Maria Järvis

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Squad rühm õpetab võistlejaid välja

Maria Järvis- Squad rühma rühmavanem

Squad rühma kodutütred ei lase endale mitu korda meelde tuletada, et võistlustel saadab edu vaid neid, kes harjutavad ja õpivad. Lisaks mõtlevad järelkasvu peale. Selle aastane Ernakese võitei luba kellelgi loorberitele puhkama jääda. Seda enam, et võistlustiimi põhiliikmed on juba kas välja kasvanud või kohe kohe kasvamas. See üks aasta kaob liiga kiirelt ja siis on juba hilja uusi noori peale kasvatada. Seega võtsid neiud koos Nõmme Noorte kotkastega asja käsile ja seda kohe väga tõsiselt.

Esimene etapp läbiti Oktoobri alguses Pakri poolsaarel. Eesmärgiks oli maksimaalselt luua uutele võistlustingimused ning nad selle käigus proovile panna. Osa võttis kokku 8 noort, aga alguseks oli see täpselt paras ja ideaalne proovikivi ka juhendajatele.

Juhendajateks on meie võistlejad noored ise, kes panustavad hetkel maksimaalselt iga oma tegevsuega just uute mitmekesisele järelekasvule. Rühmapealikuna toetan kõike seda koondustel õpetades noori mõtlema nagu võistlustel ülesandeid täites vaja on. Viies neid koguaeg maksimaalselt erinevatessse olukordadesse, luues uusi tingimusi ja pannes nende pea tööle.

Füüsilise poolega peavad noored ise hakkama saama. Selleks on meil personaaltreenerist abiline Signe olemas, kes noortele vajadusel nõuandeid jagab.

Sel nädalavahetusel Männikul saab kokku juba pea 20 noort, kes ennast proovile hakkavad panema ja tõestama.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

SERE- Ellujäämine metsas

Maria Järvis – Squad rühma rühmavanem

Kahel Tallinna kodutütrel ja ühel noorkotkal oli võimalus osaleda kaitseliidu SERE esimese taseme väljaõppel, ehk siis kuidas hakkama saada suvises ja sügiseses metsas.

Loe täpsemalt SIIT.

Anu Alver ja Maria Elisa Tinnuri ning noorkotkas Hugo Pohlak võtsid väljakutse vastu.

SERE kursus algab alati väga põhjalikust loengust, ning kodusest tööst, kus tuleb koostada isiklik üleelamise karbike. Ja siis alles minnakse metsa. Kõik algas rabas müttamisega ning pärast õpiti kuidas külmaga hakkama saada.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Nooremleitnant Janelli USA- külastas Squad rühma koondust

Maria Järvis – Squad rühma rühmavanem

Nooremleitnant Janellli USAst külastas Squad rühma koondust septembris. Ta rääkis meile kuidas teda värvati meie mõistes gümnaasiumist ning tal polnud varem üldse mingit plaani armeega liitumiseks. Tänaseks on ta on hinnatud insener rahvuslikus pioneeriüksuses mis tegeleb näiteks ka looduskatastroofide piirkondades.

Squadi tüdrukud ja Nõmme poisid said temaga lähemalt tuttavaks, rääkisid meie tegemistest ning uurisid n-l Janelli tegevuse kohta niipalju kui oskasid küsida. Koonduse lõpus tantsiti koos Janelli elukaaslase loodud muusika taustal ning võeti ette rivilahing. Mille muide võitis kodutütar, kes alles novembris vastu võetakse.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Seenetargad Squad rühmas

Maria Järvis- Squad rühma rühmavanem

Südalinna rühma rühmavanem MErle Toompark käis Squad KT ja Nõmme NK rühma noortele seenetarkusi õpetamas.

Kõigepealt said noored ülesandeks Plangu 4 territooriumilt üles leida võimalikult palju erinevaid seeni. Et neid siis koos tuvastama hakata ja vaadata millised neist tegelikult söögiseened on.

Pildid räägivad enda eest, kui palju ja erilisi seeni leidsime. Vaid väga väike osa oli neist söögiseened. Kõige lõpuks sai Kahootis ka üks seeneteemaline viktoriin läbi tehtud.

Aitähhh Merle!!!

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Nõmme NK ja Squad KT ühine ratsalaager

Maria Järvis- Squad rühma rühmavanem

Kas Teie teate millised on ühe ratsatalu sügisesed toimetused? Kuidas  puhastada ja saduldada hobust ja misasjad on suulised ja ratsmed ja jalused. Kuidas kergendada?

Nõmme NK ja Squad Kt rühmade noored käisid ja uurisid välja.

Hobuteenused.ee perenaine Raili võttis meid vastu jooksuajlu, avatud käte ja südamega. Kiirelt jagas ta meile kätte koha telgi jaoks, näitas kus saab vett võtta ja ütles, et hommikul kell 8 algab toimkond. Siis soovis ta meile mõnusat olemist ja tormas trenni andma.

Kahe päeva jooksul sai puhastatud uus karjamaa okstest, mis läksid lõkkesse, riisutud hunnik lehti, kokku pandud telgid, batuudid ja korrastatud laoruum. Soojustasime talli ning käisime kohalikku küla prügist koristamas. Lisaks sellele nägime kuidas hobused kaugelt karjamaalt koju kutsuti. See oli päris lõbus. Tuli autoga karjamaale sõita ning paar korda signaali anda. Ja nagu imeväel liikusid hobused maja juures olevale karjamaale. Perenaine rääkis, et tal on üks salajane kutsumisviis ka. Aga seda teab ainult tema ja ta kasutab seda ainult väga erilsitel juhtudel ning siis on tal tervele karjale ka maiustus olemas.

Ratsutamistunde oli meil laagri jooksul kaks. Esimese tunni jooksul õpiti selgeks põhitõed. Mis see hobune ikkagi on. Kuhu käib sadul ja mismoodi sadulavööd kinnitada. Lisaks siis juba praktilised harjutused. Kuidas hobune liikuma saada ja kuidas ta seisma jääb, mismoodi pöörab ja kui keeruline sealt hobuse seljast ikka alla kukkuda on. Selgus, et ikka keeruline. Meie kahe treeningu jooksul püsisid kõik noored ilusti hobuste seljas.

Teise treeningu ajaks said kõik selgeks kergendamise, mitte kellelgi ei antud armu. Kõik pidid hobuse traavi rütmis õppima sadulas püsti tõusma ja istuma. Oli neid, kellel kõik sujus ideaalselt ja neid, kellel lõpuni see päris õige rütm ikka jäi tulemata. Pole midagi, kõik saavad veel minna korra ratsatallu ratsutama täiesti tasuta ning pärast seda juba traaningutest osa võtma hakata.

Selgus, et meie kotkaste seas on ka Eesti noorte meister koolisõidus.

Suur suur tänu IHP, et sa olemas oled ja meie noorte elu sellisel imelisel viisil rikastad!!!!

Vaata rohkem pilte ja videosid laagrist @NknõmmesquadKT insta kontolt!

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Squad rühma hooaeg avatud!

Grete Sallo- Squad rühma kodutütar

Kohe alguses kohale jõudes oli ikka väike ärevus sees. Ei teadnud mida oodata. On uued näod? On vanad näod? Kad keegi üldse ära tunneb on möödunud ju kolm pikka suvekuud? 

Kui lõpuks siis ikka esimesed näod ära tundsid leevendus ärevus kah. Mõned tuttavad ikka on.

Peaaegu et kohe sai maha istutud ja hakati rääkima aasta plaanidest. Kes läheb võistlustele, kes hakkab üritusi korraldama, kes tantsimist õpetama ja oli isegi nõudlus kokata.

Käed juba sügelesid et millal saab pihta hakata. Kuid mõne näo peal nägi ka juba väsimust, et hakkab jälle pihta! Aga lõpuks olid ikka naerud näol ning oli aeg väljas rivi õppida.

Sai siis kampsunid selga tõmmata ja võttis mis võttis nelja riviga kast sai meil valmis. Hakkas pihta ajude ragistamine. Vasak pool? Parem pool? Kuidas need jalad nüüd käisidki? Sai ka taktsammu marssi tehtud.. Alguses olid silmad kõõrdis et kelle järgi nüüd selle rivi sirgeks saab ja kuhu ma need käed veel panen? Aga ka see sai tehtud. 

Koonduse lõpus tegime metsa vahel usaldus harjutusi. Olid uute inimeste vahel käest kinni hoides silmad kinni mõtlemas et kas on ikka mõtet usaldada? Lemmik püksid kah täna veel ju jalas. Lõppude lõpuks tuli välja et kõiki võib usaldada. Hätta ei jäeta ja nalja tehakse rohkem kui vaja. 

Jälgi meie tegemisi INSTAS!!! @NKnõmmesquadKT

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Päikseliselt lõbus Suvelaager 2019

Video: Bärbel Salumäe (abistas Hugo NK Nõmme ja Els KT Westholmi rühmadest

Eks suvelaager on alati üks oodatuimaid üritusi meie aastaplaanis.
Sel aastal sai see ette võetud täiesti teisiti. Kui tavaliselt organiseerivad suvelaagrit noorteinstruktorid, siis sel aastal sai kõik tehtud vabatahtlike noortejuhtide poolt. Lihtsalt seetõttu, et meie noorteinstruktorid olid selleks ajaks nii uued ja tööl olnud vähem kui kuu aega.
Teisalt tegime laagri ühiselt koos Rapla maleva noortega. Ja see oli väga tore otsus. Kaks kõige väiksemat ringkonda/malevat noorte arvu järgi panid pillid ühte kappi ja prooviti teha kõik selleks, et noortele see suvi kindlasti meelde jääks.

Rühmalaulud ja -tantsud, tuletõrjeolümpia, erinevad töötoad (militaar, vilditud seep, paeltest ja naeltest seinapilt, puidust võtmehoidja, sõbrapael, lima, lauamängud, trips-traps-trull mängu meisterdamine ja pesulõksudest kuumaaluse meisterdamine), folkloori  laulu- ja tantsupidu, üle 10 km pikkune matk koos tegevuspunktidega (lõke, seiklusrada, meeskonnatöö, kahemehesaag, taimede tundmine, mõistatused jne) ning loomulikult ka laagridisko ning lõpuks kutsusime lapsevanemad ka külla, et lastega üheskoos omale meelepärases tegevuspunktis lõbutseda saaks (bingo, seinapilt, viltimine ja lippude vallutamine).

Oleme siiralt rõõmsad, et meil on Tallinnas ja Raplas nii toredad, aktiivsed ja särtsakas noortejuhid on. Bärbel ja Kristel teevad Teie ees sügava kummarduse!

Aitäh noored, et ikka meiega olla tahate. Need naerusuised kallistused ja hüüded, et varsti kohtume, annavad kindlust, et ajame õiget asja. AITÄH! 🙂

Aga mis siis muud, kui nüüd võileib kõrvale, teetass ka juurde ja vaatame selle laagri ära ka pildis – videopildis 😉 (vali ikka parim kvaliteet vaatamiseks)

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Meie ringkonna robinsonid Aegnal

Tekst: Triin Kravets Sadama rühmavanem
Pildid: Osalenud rühmaliikmed

 

burst

Ühel ilusal juulikuu päeval läksid Nõmme, Öökullide, Sadama, Ülk ja Järveküla kodutütred ning Mere-, Lilleküla ning Toompea rühmade noorkotkad uusi teadmisi ja elamusi korjama Aegna saarele. Seiklus algas juba laeval, kui Aegna poole merel loksudes mööduv suure reisilaev laineid tekitas ning USA meedik krediitkaardiga puuki ühe laagrilise jalalt eemaldas.

Väike matk kämpinguplatsidele, tee pealt mõned mustikad suhu ja esimese päeva töötoad võisid alata. Ühes töötoas said noored käepärastest vahenditest õppida esmaabi, teises töötoas õpetasid Reservpäästerühma vabatahtlikud noortele veeohutust ja paadiohutust. Seda põnevamaks tegi töötubasid see, et vesi ei olnud sugugi meeldivalt soe ja et rõngast said noored visata otse vette “abivajajatele” ning paadiohutuse töötoas said noored ise proovida, mis tunne on paadist vette kukkuda ja kas on lihtne koos päästevestiga uuesti paati ronida. Paadiohutuse töötoa läbiviimiseks ulatasid seekord käe sõbrad Meredivisjonist, kes tõid kohale paadi. Kõikide töötubade juures olid abikätena seekord kaasatud USA merejalaväelased ja NATO tegevväelased, kes nautisid päeva ise väga ning ka noortele oli see väga uudne ning tore kogemus.

Õhtul tegi kohalik elanik Hugo noortele põneva ekskursiooni saarel, tutvustas saare vaatamisväärsusi ning rääkis põnevaid lugusid ning õhtu lõppes lõkkeõhtuga.

20190719_101009

Uus päev tõi noortele kogemuse kalakoolitusest, kus instruktor Siim õpetas noortele lõkke ääres erinevaid kala küpsetus viise: puitplaadil, suitsuämbris ja fooliumis,kalade puhastamist ning hommikustest võrkudest said lapsed arvata ära, mis kalad võrku jäänud olid. Lisaks oli Siimul kaasas ellujäämispakike, mille sisu ta hea meelega noortele tutvustas.

Teine töötuba aitas Lilleküla rühma noortejuhi Rauli käe all meelde tuletada või siis õppida, kuidas panna üles jaotelki ühtse meeskonnana.


Kolmandas töötoas rääkis elukutselt kiirreageerija Verno noortele oma töös vajalikku varustust,  rääkis üleüldiseid ohutusreegleid igapäeva elus ja näitas enesekaitse nippe.

Aegna Loodusmaja metoodik Eliko andis edasi teadmisi merereostusest ja kohalikust loodusest.

Kahest päevast arvasid paljud noored, et oli saarel olemiseks natukene vähe. Sellega peab nõustuma, sest Aegna saarel loodud laagerdamisvõimalused ning imeline loodus köitsid kõiki ning kurb saarelt lahkuda oli peaaegu kõigil. Väga suur panus saarel hakkama saamiseks on kindlasti teisel kohalikul elanikul Jukul, kes igal sammul oli nõu ja jõuga abiks.

Kuigi laagri korraldamiseks oli sellel korral vaja väga palju teha koostööd erinevate osapooltega, võib korraldajate poolt öelda ainult kiidusõnu neile, kes laagri korraldamisel abiks olid 🙂  Ja loodetavasti andis laager kõigile osalistele algteadmised päris Robinsoni retke jaoks.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

USA sõjalaeva külastus

Tekst ja pildid: Katriin Ivanov

Nõmme kodutütred külastasid 02.07.19 USA sõjalaeva Muuga sadamas. Laeva meeskond tutvustas laeva, tehnikat, töökorraldust, laeval olevaid koptereid.
Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Create a free website or blog at WordPress.com.