Nõmme Välk läbi osaleja silmade

Tekst Elisa Maria Tinnuri – Squad kodutütar
Pildid Grete-Kai Saar – Squad rühm

8

Selle aasta Nõmme Välk toimus 17-18 september. Noored said 17. õhtul juba koju, kuid täiskasvanud jätkasid teed ja lõpetasid alles järgmisel päeval.

Hommik algas kell 6:00, eelneval õhtul olid asjad kokku pakitud ja stardivalmis. Kõht täis ja meel ärev, istusin auto peale ja võtsime sihiks Plangu. Kohale jõudes oli sinna kogunenud juba parajalt hulk inimesi. Minu ja mu lahingpaarilise Sandra stardi kellaajaks oli 9.50. Käisime varustuse kontrollis oma varustust ette näitamas ja teele meid lastigi. Esimeseks ülesandeks oli ületada veetakistus ja jõuda veekogu keskel olevale saarele, kus asusid meie järgmiste punktide koordinaadid. Alguses mõtlesime, et paneme saabastega läbi, kuid siis ikkagi võtsime saapad jalast ja kerisime püksid üles, et hiljem ei peaks märgade jalgadega trassi läbima. Koordinaadid käes, puhastasime jalad liivast ja hakkasime järgmise kontrollpunkti juurde minema. Kokku oli meil 5 kontrollpunkti, kus ülesanneteks oli kaardi tundmine, sõdurioskused, pantvangi päästmine koos meditsiiniga, granaadivise, viktoriin, takistusrada, paadi ülesanne jne (täikasvanutel oli veel lisaks paar ülesannet). Olid olemas ka postkastid, nendest sai plusspunkte juurde. Aga nendesse me ei läinud, sest postkastide ümber oli tavaliselt päris tugev vastutegevus (vastutegevuse ülesandeks oli  patrullida suurematel teedel ja oma tegevusega sundida võistlejaid metsas liikuma).

Viimase kontrollpunkti koordinaadid sai kätte meditsiinipunktist. Saime ka heade uudiste osaliseks, milles teatati, et pärast meditsiinipunkti vastutegevust enam ei ole. Viskasime siis kotid selga ja hakkasime läbi Pääsküla raba viimasesse kontrollpunkti minema. Meie vaatluste järgi pidi olema viimane punkt Nõmmel ühe haiglakompleksi juures ja valisime sinna minekuks ka tee välja. Jõudsime soovitud teeni, hakkasime edasi liikuma kui järsku nägime kahte tumedas meest rajal seismas. Pöörasime kärmelt otsa ringi ja panime ajama teisele poole. Teist teed pidi sai isegi kiiremini haiglakompleksini, kuid siis saime aru, et oleme enda punkti valesse kohta märkinud. Panime koordinaadid uuesti kaardile ja nägime, et see asus teel, mis kaudu me ennem soovisime minna. Ja siis jõudis ka meile kohale, et need kaks tumedas meest olid hoopis laigus punktikohtunikud. Jooksime tagasi ja jõudsime viimasesse kontrollpunkti. Meie ülesandeks oli läbida takistusrada ehk pidime ületama Pääsküla jõe. Punktis olev instruktor selgitas meile, et tuleb minna läbi jõe, jõuda teisele poole ja seejärel õhupüssist märki lasta. Meile öeldi, et jões on põlveni vesi. Selge, teeb ära. Esimene samm vette oli tõesti põlvini, kuid järgmised sammud olid juba kindlalt puusani. Aga läbi me saime ja oligi viimane ülesanne märki lasta. See tehtud võtsime eesmärgiks jõuda Planku ja nii me kohale jõudsime.

Minu jaoks oli see esimene patrullvõistlus ja see oli imeliselt tore. Kuigi jalad villis ja õlad valusad, oli meel siiski rõõmus ja olin nõus veel minema täiskasvanutele vastutegevust tegema. 18. hommikul 4:45 võeti mind auto peale ning sõidutati tagasi Planku, kus me pidime natuke ootama, et välja patrullima minna. Sellel hommikul oli isegi kivipõrand magamiseks ideaalne koht. Lõpuks saime ka meie välja ja meie töö võis alata. Saimegi mõnelt lahingpaarilt elutalonge. Me olime hommikul vastutegevuses umbes 2h, pärast seda viidi kõik Planku tagasi ja muidugi meel muutus kohe palju rõõmsamaks kui kuulsime, et söök ootab.

Kokkuvõttes läks meil Sandraga päris hästi. Me ei sihtinud mingit kohta, vaid meie jaoks oli põhiline, et meil endil oleks tore ja lõbus. Võistluse korraldus oli väga hea, minule vähemalt meeldis. Sain nüüd natuke kogemust ja teadmisi ning järgmine patrullvõistlus ootab juba 23-25 septembril Läänemaal, mille nimeks “Kotkaretk”.

Maria tegemistest saad rohkem SIIT lugeda

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Põhjakonn viis õppusele ka meie kodutütred Nõmme rühmast

Tekst ja pildid – Katriin Ivanov

20160904_134643

Nõmme rühma kodutütred: Kätlin, Gerli, Rebecca, Kaisa Mai, Kairiin, Helena osalesid Põhja lahing grupi koosseisu, med rühma liikmetena õppusel Põhjakonn. Tüdrukutel pole esimene kord olla õppusel pat. sidumispunkti ja esmaabi andjatena õppusel kaasas. Ülesaanded olid neil peaaegu samad, mis meedikutel: liikuvate sid punktide püstitamine, casevac ja medevac (haavatute veo) sõidud, tagalavedude med julgestus, esmaabi , mängukannatanutega tegelemine vastuvõtmisest-järel käimisest kuni näitajate mõõtmiseni ja dokumentide täitmiseni. Meedikute ja üksuse ülemate pilgu läbi võib nendega luurele minna küll 🙂 Lisaks meie viimane silmavigastusega kannatanu tänab tüdrukuid:) .

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Maleva noorte suvelaager Hiiumaal

Tekst – Bärbel Salumäe
Pildid: Grete-Kai Saar

IMG_9339

On juba ammu saanud traditsiooniks, et igal aastal augustikuu viimasel nädalavahetusel saavad Tallinna ringkonna ja maleva noored kokku suvelaagris. Sel aastal sama lugu, aga samas nii erinev. Laager toimus Hiiumaal ning seda koostöös Lääne maleva Hiiumaa malevkonnaga.

Kevadel tegime ettepaneku Hiiumaa noortele, et teha laager koos, seda eesmärgiga anda meie noortele võimalus sõita Hiiumaale ja näha, kuidas seal laagerdatakse. Lisaks hiidlastele osales meie laagris ka Võrumaa ja Läänemaa noorkotkaid ja kodutütreid ning Haridusministeeriumi kaudu Pae Gümnaasiumi noored. Koos juhendajate ja korraldajatega oli meid alaliselt laagris 200 inimest ning lisaks veel külalised Politseist, Päästeametist.

Sel korral oli laager üles ehitatud selliselt: Kogu laager jagati kümneks grupiks ja iga grupp valis omale nö pea ja saba, ehk kes vastutavad selle eest, et iga grupp iga kord õigel ajal õiges kohas oleks. Esimene päev kulus meeskonnatöö, õhtuse etluskava ettevalmistamisele. Märksõnaks “Vabadus”. selle all võis mõista nii kodumaa vabadust, sõnavabadust, mõttevabadust jne. Igal ühel võis olla oma mõte ja tunne sellega seoses. Ja täpselt nii palju erinevaid arusaamasid ka oli. Hiljem mängiti/tantsiti seltskonnatantse ja mänge.

Teine päev oli töötubade päraslt: liiklusohutuse töötas keksenduti rula, rulluisud, rattad liikluses, lisaks juurde muusika/raadio kuulamine liiklemise ajal. Raudteeohutus, veeohutus. Oma tehnikat tutvustas Päästeamet. Tehti Paracord käerihmasid, meisterdati laagri medal, lasti vibu ja airsofti ning tutvuti treeningliigi Pilatesega. Tahan siikohalöelda suured tänud kõikidele töötubade juhendajatele, kes te leidsite aega meie laagrisse tulla ja enda teadmisi-oskusi edasi andma.
Ja õhtu oli erinevate seltskonnamängude/võistluste ja 90-ndate disko päralt.

Viimane päev keskendus spordile – teatevõistlused nii trikiga kui trikita. Nalja oli rohkem kui eeldati ja vigastusi vähem kui oodati (neid ei olnudki🙂 )

Sel korral muutis laagri kindlasti erilisemaks ka pikk sõit praamiga. Ja nagu hiidlastele kombeks, lõppes laager lausega: “Aitab jutust, muidu jääme praamist maha ”🙂

Noorteinstruktorid tänavad südamest ja kallistavad kõvasti meeskonda, kes abistasid meid laagri läbiviimisel, eriti Tallinna maleva noortejuhte, vabatahtlike ja lapsevanemaid ning Hiiumaa, Võrumaa vabatahtlike noortejuhte. Iga inimese panus on märkimisväärne ja oluline. Suur suur tänu Teile kõigile!!! Uuel aastal uue hooga ja uues laagris.

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste Suvekool

Tekst – Bärbel Salumäe
Pildid: Anu Allekand, Silver Tamm, Sigrit Juhkam

22-24.august kogunes igast ringkonnast 3 kodutütart ja malevast 3 noorkotkast Lammasmäele, et alustada juba enne 1.septembrit kooliga. Sel korral küll Suvekooliga, mis meenutas paljuski suvelaagrit pigem.

14248786_1247898008574181_530977891_n

Suvekooli põhirõhk oli organisatsioonide arengule mõeldes. Noortele olid avatud elamuskohvikud, tehti ajurünnakuid, jagati kogemusi ja tehti ettepanekuid kuidas edasi minna. Mis oleks see, mis teeks meie noorteorganisatsioonide veelgi tuntumaks, sisukamaks ja tulemuslikumaks. Oli palju häid mõtteid, mida annab rakendada juba kohe nüüd.

Loomulikult ei puudunud suvekoolist ka lõbusaid, aktiivseid momente, tehti sporti võrkpalliplatsil, läbi viidi tuletõrjeolümpia, mängiti parmupilli ja käidi öösel matkamas.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Sini-must-valge laager Järvamaal

Tekst- Bärbel Salumäe
Pildid- Kodutütarde Järva ringkond

13925073_1176450065761730_5229159558420641068_n

Ei ole just harv juhus, et meie ringkonna tüdrukutel õnnestub osaleda mõne teise teise ringkonna suvelaagris. Sel aastal õnnestus külastada Järva maleva noorte suvelaagris Lõõlas 16-19.august.

Kuna Eestil on augustikuus pidupäev – taasiseseisvumise aastapäev, ja seda lausa 25 aastat sellel aastal, siis oli igati passlik teemavalik laagris läbivaks jooneks: sini-must-valge.
Tähendas see seda, et laager jagati gruppidesse värvide järgi (Tallinn oli sinine) ja kõik laagripäevad olid ka ära jagatud värvide järgi. Vastavalt värvidele olid laagris ka teemad – sinisel päeval oli üheks töötoaks veeohutus, teisel päeval Musta Notsu turniir ja valgel päeval oli vahupidu. Loomulikult oli teisigi põnevaid tegevusi ja töötubasid nagu igale laagrile kohane🙂

Viimane päev oli aga kõigi kolme värvi päralt, mille raames tehti ka väike video Eesti taasiseseisvumise aastapäevaks ning söödi torti, mille noortejuhid öösel valmistasid.

Aitäh Järva ringkonnale meid võõrustamast!

Film: https://www.facebook.com/kodutytred/videos/1092809174144788/

 

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Suurlaager 2016

Maria Järvis- Nõmme NK rühmapealik

Selleaastane Suurlaager toimus 12-15.juuli Raplamaal. Tallinnat olid esindamas 9 kodutütart ja 8 noorkotkast. Ning kaks juhendajat.

Minule, kui juhendajale, oli see juba neljas suurlaager järjest. Ma pean ütlema, et ootan juba pikisilmi järgmist. Kohe kõigest lähemalt.

Teel laagrisse saime sellise paduvihma kaela, et kartsime, et peame kohale ujuma. Kuid, õnneks vaikis sadu täpselt laagrisse jõudmise ajaks ning me nägime järgmisel korral vihma alles viimasel hommikul.

Kuna enne oli tegelikult kõvasti sadanud, siis õnnestus meil valida telkimisala, kus üks kahest telgist oli üsna vesisel pinnal. Aga ega süüdistada ei olnud kedagi peale iseenda. Esimeseks ööks kolisime suurema osa tüdrukuid poiste telki ning teistele leidsime mattide alla koormakile. Õnneks saime telgid teisel päeval ringi kolida.

Laagri esimene päev on alati kõige lärmakam. Tuleb ju kõigile tuttavatele ära rääkida kõik mis vahepeal juhtunud on, ning kõiki kallistada ja tervitada, keda juba tead. Muidugi tekivad ka kohe esimesed uued tutvused. Avarivistus ja laagriplatsiga tutvumine, esimesed tegevused.On traditsiooniks saanud, et esimesel õhtul on isetegevuskava. Kui algul tundus, et meie noored ei saa kuidagi alustatud ja ennast kokku võetud, et midagi kokku panna, siis võin julgelt kinnitada, et lõpptulemus oli väga hea ja naerda sai kogu südamest.

Kui meil tavaliselt korraga probleeme pole, siis esimene öö suurlaagris on juhendajatele tore väljakutse. Seisad öörahu algusest peale telgi kõrval ja umbes tunnikese pärast tekib telgis ka päris vaikus. Kella 12ks öösel on ka suvel juba päris pime. Sel aastal läks nii, et see oli siis aeg, kus meie, juhendajad, hakkasime oma telke alles üles panema.

Teine päev laagris oli oma malevaga koos liikumise päev. Rapla oli välja mõelnud hulga lahedaid ja eripäraseid ülesandepunkte, mida siis päeva jooksul läbiti. Alustades takistusrajast, aliasest ja kotijooksust, kuni keegli, õhupallijooksu ja  teatepulga jalgadega edasiandmiseni välja. Kõigele lisaks sai päästeameti poolt üles pandud tuletõrjujate takistusrajal läbimärjaks. Ilm oli imeilus ja vahepeal jõudsime kiirelt ka ujumas käia. Päeva lõpetas imeilus isamaaliste laulude õhtu.

Teise päeva täitsid erinevad töötoad ja orienteerumine. Sel korral jagati noored nii, et igast malevast sattus üks noor ühte töötuppa. Sepp, trummid, drooni lennutamine, kaartide meisterdamine, enesekaitse, noavõitlus olid vaid osad töötoad, milles osaleda sai.

Märulipolitsei etteaste eelnes ühele korralikule vahupeole. Vahtu oli nii palju, et suurem osa väiksemaid kadusid sinna üleni sisse. Isegi peanuppu ei paistnud välja. Nooremad laagrilised jõudsid telki enne päris peo lõppu ja magasid enne kui pea patja puudutas. Suuremad seevastu oleks hommikuni möllanud. Õnneks tegi väsimus oma töö ning viimane laagriöö möödus mõnusa vihmakrabina saatel rahulikult.

Viimasel hommikul toimus turg. Kõik malevad said müüa midagi isetehtut. Kes pakkus massaazi, kes ennustas kaartidega. Kõige populaarsemaks osutus vist küll veepommidega noorkotkaste loopimine ja päris mitme laagriraha eest sai poisse ka vette visata.

Kõik tore saab ühel hetkel otsa ja nii ka sel korral. Tuli hakata pakkima ning hüvasti jätma. Viimased selfied ja kallistused ning lubadused kohtuda järgmistel kordadel.

Bussis oli tagasiteel üsna tavapärane vaikus. Kui siis ehk vaikset nohisemist oli kuulda, kui uni noortest võitu sai.

Pildid räägivad loomulikult oma lugu. Pildid pärit laagris osalejatelt.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Baltic Quards 2016

Liisi Tooming – ÜLK rühma kodutütar

Pühapäeval, 24. juulil, öösel kell 1 alustasid 4 kodutütart ja 3 noorkotkast sõitu Leedu poole. Nimelt toimus Leedus, Pabrade plügonil laager Baltic Guards 2016. Tegemist on laagriga, kus osalesid noored Baltimaadest kui ka Ukrainast ja Suurbrittanniast. Muidugi polnud tallinlased ainukesed. Eesti noori tuli ka Valgamaalt, Läänemaalt ja Hiiumaalt

Pärast 10-tunnist ekslemist kolme riigi teedel jõuti lõpuks kohale. Rõõm oli suur, kui avastati, et telkides olid välivoodid. Keegi ei pidanud maas mati peal magama. Rõõm jäi üürikeseks, kuna üsna varsti tuli teade, et kõik peavad tegevuste ajal vormi kandma. Mitte piduliku vormi, vaid metsa oma. Hiljem leebuti selle reegliga, kuid kõik kandsid iga päev vormi vähemalt korra.

Teine ebameeldiv üllatus tuli sööklas. Leedu toit ei sobinud eestlaste hella seedimisega ja mitu Eesti tüdrukut said korraliku kõhuvalu. Siis tuli abiks Valgamaa maleva juhendaja Kaimo, kes abivajajatele poest süüa käis toomas.

Esimesel päeval räägiti meile laagri korraldusest ja jagati meid gruppidesse. Moodustus neli suuremat gruppi, millest igaüks tähistas ühte Leedu piirkonda. Igas grupis oli umbkaudu 30 inimest. Tehti ka esimesed sõprussidemed teistest riikidest pärit noortega. Eesti noored said eriti hästi läbi brittidega.

Teisel päeval läksid kaks gruppi väikesele matkale ja ülejäänud jäid laagrisse, õppima esmaabi, laskma, ja muid tegevusi tegema. Kolmandal päeval toimus täpselt sama, aga siis läksid metsa need, kes seal eelmisel päeval ei käinud.

Järgmisel päeval toimus nö individuaalne õpe. Grupis oli kolm jagu ja nende liikmed jagati skautideks, meedikuteks, laskjateks, juhtidest ja nii edasi. Peale seda valmistuti suureks matkaks, mis kestis 24 tundi.

Viiendal päeval äratati kõiki kell viis üles ja siis oli aega ainult 15 minutit, et ennast valmis panna ja siis asuti teele. Esimese ülesandena tuli meil kõigepealt saabuda õnnelikult toitlustuskohta. Teel pidi tõrjuma vaenlaste rünnakuid, millega kõik õnneks hakkama said. Peale seda tuli minna laagrikohta, kus tuli luurata vaenlase järgi. Siis tuli veeta öö metsas ning hommikul kell kuus asusime vaenlase asukohta ründama. Vaenlase peidukohast avastasime aga hoopis meie hommikusöögi. Peale seda asusime tagasiteele.

Üllatus oli suur, kui laagri lähedusse jõudes kohtusime teiste gruppidega ning meil kästi kotid dafi peale panna ja asjad taskutest välja võtta. Muidugi sai kõik paari minuti pärast selgeks. Nimelt saadeti meid takistusrajale. Takistusrada koosnes mööda jõge sumpamisest. Jõgi oli sügavates kohtades umbes rinnuni ja paksu muda täis. Pärast seda ootas ees 20 meetrit madalroomamist.

Õnneks oli see viimane pingutus ja rohkem me vormi kandma ei pidanud.

Õhtul toimus disko, kus muusikavalik jättis soovida, kuid siiski oli kõigil sellegipoolest väga lõbus.

Järgmisel hommikul tuli aga brittidega hüvasti jätta. See oli kõikidele väga kurb. Nad lahkusid varem, kuna nad ei saanud pühapäeval lennata. Teised aga jätkasid tegevustega. Kavas oli kanuusõit, kastironimine, takistusraja läbimine ja jalgpall. Õhtul tantsiti Leedu rahvatantse.

Viimase päeva hommikul oli pidulik rivistus ja asjade kokkupakkimine. Peale seda näidati meile, tallinlastele USA sõjatehnikat. Nimelt saabusid sinna õppuste jaoks USA sõdurid. Sõjatehnika vaadatud, sõitsid eestlased Vilniuse poole. Väga suurt sahinat tekitas muidugi KFC-s käik. Peale seda tuli aga kahjuks kodu poole sõita. Vahepeal jõuti isegi Läti rannas ujumas käia. Koju jõudsid kõik umbes öösel ühe paiku, aga sellest polnud hullu, kuna laager oli seda väärt.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Pealinnalaager

Tekst: Bärbel Salumäe
Pildid: Bärbel Salumäe, Stenbochi maja, Riigikogu

13925570_1154772824578441_1010668366729444739_o

Igal aastal on augusti kuu esimesel nädalal kogunenud üle Eesti tublid ja tegusad kodutütred Pealinna õppelaagrisse. Antud laager on eriline, sest siin puudub nö tavaline laagritegevus. Selle asemel külastatakse erinevaid kohti ja paiku, mõnd rohkem mõned vähemtuntud.

Kus me kõik siis ära käisime? Loomaaias, Peaminister Taavi Rõivasel külas, Riigikogus, Kaitseliidu Peastaabis, Botaanikaaias, Teletornis, Vanalinnas, Energiakeskuses, Lennusadamas, KUMUS, Presidendi kantseleis, Kadriorupargis (meie ringkond käis ka Kadrioru pargi Jaapaniaias, mis tüdrukutele tohutult meeldis).

Väike ülevaapiltides:

 

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Nõmme kodutütred Vormsil

Tekst ja pildid Katriin Ivanov (Nõmme KT rühmavanem)

vormsi1

Nõmme kodutütred pidasid suvelaagri jälle peale 3 aastat Vormsi saarel 20-22.juuli. Laagri põhiidee oli sport ja puhkus ning omaalgatus. Sporti tuli nende 3 päeva jooksul piisavalt. 40 km rattasõitu sare läänepoolses osas, vaatasime üle kõik, mis vaadata andis ning teisel päeval sai 20km jalgsimatka tehtud saare idapoolses osas. Laagris sooritasime ka NATO kehalised katsed, mis näitasid , et sportlik vorm on meil väga hea. Laagris olid tüdrukud vanuses 7-18.aastat ja juhid ning paar lapsevanemat. Laagris oli jätkuvalt traditsioon, et tüdrukud olid jaotatud gruppidesse ning kõik toidukorral suuremate juhendamisel teevad tüdrukud endale ise. Menüü oli ahvatlev ning ega lõkketoidud ja ise katelokis keedetud pelmeenid on ise tehes kõige maitsvamad. Aeg möödus kiiresti, ilmad olid ilusad, ujumiskoht oli 20 meetrit telkidest ning tegevust nii matkade kui ringkoolitusena jagus.Ööbimine oli telkides ning telkimisruumi jagus kadakate vahel kõigile. Laagris oli meid kokku 27 inimest neist 24 noort.

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

RMK töö- ja puhkelaager 19.07- 22.07.2016 Naissaarel

Maria Elisa Tinnuri – Kristiine rühma kodutütar

Laagri hommik algas umbes kella üheksast kalasadama juures, kuhu olid kogunenud kohale jõudnud noored. Ootasime ülejäänud seltskonna ja oma laagrijuhid ära ning hakkasime laeva poole sammuma. Kõigepealt vedasime ühiskasutuses oleva varustuse laevale ja seejärel enda kotid ning rattad. Sõit kestis umbes 1h 10min.

Saaarele jõudes võttis meid vastu soe päike ja hakkasime enda varustust maha tassima. Valisime välja laagriplatsi ning vedasime kõik koos asjad laagripaika. Kui kõigi telgid olid üles pandud, viskasime ujukad selga ja läksime merd kaema. Tagasi tulles anti kõigile tiimidele juba tööülesanded kätte. Kahe tiimi ülesandeks oli saare kahe RMK matkaraja märgistused üle värvida. Mõlemad rajad olid väga huvitavad. Ühel rajal oli rohkem maastikku ja teisel rajal mindi rohkem mööda erinevatest ehitistest. Kolmas ja neljas tiim värvisid hoopis rannaäärset RMK katusealust ja mindi nii hoogu, et varsti olid töötegijad ka ise värvikihi all peidus. Kui matkarajale minejad tagasi tulid tegime õhtusöögi ja võisime ennast puhkama lasta.

Järgmisel päeval anti meile vaba päev. Päeval tehti meile ekskursioon saarel. Sõitsime kastiaautoga mööda saart ringi ja külastasime vaatamisväärsuseid. Käisime sees ka patarei 10B-s. Vaatasime erinevatesse ruumidesse ja kuulasime hoolikalt, mis giidil rääkida oli. Külastasime ka katakombe. Saime näha palju nõuka- ja tsaariaegseid ehitisi: nii rööpaid kui ka miini platvorme ja miine. Pani mõtlema mida üks inimene teha suudab. Meile räägiti kuidas miine aktiivseks tehti ja kuidas hiljem mitte õhitud miine kahjutuks tehti. Õhtul saime veel saunas käia ja võib öelda, et päev oli väga tore.

Kolmandal päeval läks tüdrukute tiim veel ühte RMK rada märgistama. Nende rada läbis enamused militaarehitised saarel. Ülejäänud värvisid rannaääres jälle majakesi. Ja ega meiegi värvimise käigus puhtaks ei jäänud. Õhtupoole käisid mõned veel ujumas ning meile teatati, et homme saab kauem magada ja öörahu ei ole. Viimasel ööl magasid enamus noored õues, kus meid külastasid ka paar siilipoissi, kes meie toiduvarude juures nuuskisid. Viimasel päeval lõpetasime veel oma katusealuseid, sest eelmisel päeval jäi meil värvi väheseks ja hommikul toodi meile uus värv ja veel vahendeid, et oma töö lõpule viia.

Tüdrukud jäid samal ajal laagriplatsi puhastama. Töö tehtud panime oma asjad kokku ja viisime kõik laeva peale. Mandrile jõudes tegime grupipildi lehvitasime sõpradele ja sõitsime kodu poole. Järgmisel päeval läksid juba osad meie tublidest Nooretest Kotkastest ja Kodutütardest Leetu.

Kokkuvõtteks saime me eemal olla linnakärast koos imelise seltskonnaga. Meie töö sai tehtud ja naer ei puudunud kohe kindlasti mitte. Ja isegi kui tuli väsimus peale aitasid sõbrad imekiirelt tuju tõsta. Keegi polnud karm, kuid kord oli olemas ja kindel. Hetkeksi meil igav ei hakanud, sest koguaeg oli tegemist. Kas jutustasid sõpradega, tegelesid hoopis sadamast vee toomisega või tegid midagi muud.

Juhendajad said kogemuse, et kõike ei tohi eeldada, vaid mõni asi tuleb üle rääkida. Paljud asjad mis neile on tavalised ja iseenesest mõistetavad, ei pruugi seda olla noorte jaoks. Me kõik saime imelised kogemused, suurepärased sõbrad ja ühise koostöö tulemusel saadud usalduse. Kokku oli meid 9 noort ja 2 juhendajat.

Aitäh meie väga toredatele juhendajatele Mariale ja Anneliisile.

 

Categories: Uncategorized | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.